Haapsalu on leidnud oma eripära, rõhutades väikelinnaelu eeliseid. Seesuguseid marulisi summereid-festivale, nagu lähinaabrid pärnakad pakuvad, Haapsalu ei korralda, kuid mudapealinnaks või depressiivseks väikelinnaks end ka nimetada ei luba.
Haapsalul on selgelt omad tugevused: kompaktsus, talvise aja vaimu tervendav suhteline vaikus, samuti asukoht, millest seni on aga rohkem kasu lõiganud sügise saabudes linnast kärmelt lahkuv suvitaja.
Aktiivse, kohalikku meelitava linnasüdame puudumine on kesklinna arengut pärssinud juba aastakümneid. Haapsalu üritab küll toimida kolm kuud aastas aktiivse turistide teemapargina, kuid kohalike inimeste Haapsalut iseloomustab pigem väljasurnud linnasüda ja üheksakuine vaikelu. Me peame sellest vaikelust üle saama, et tekiks „lähme üles mägedele”
