Kõrvits on üks imeline vili, millest saab teha nii magusaid kui ka soolaseid toite. Lisaks sobib kõrvits igasse toidukorda, sh pidu- ja pühadelauale.
Mida kõrvitsaga siis peale hakata? Hommikuks võib teha kõrvitsaputru, lõunaks kõrvitsapüreesuppi ja õhtuks kõrvitsakooki. Prae kõrvale sobib värske kõrvitsasalat ja jõululauale päikseline marineeritud kõrvits. Toitainerikkad on ka kõrvitsaseemned, mida saab kasutada erinevates toitudes ja salatites.
Tähtis info kõrvitsa kohta:
- annab ainult 20 kcal/100 g
- on hea karoteeni allikas (100 g katab 5-10 % päevasest vitamiin A vajadusest), karoteen on vitamiin A eelühend ja omab positiivset mõju silmanägemisele, vitamiin A on antioksüdatiivsete omadustega ehk teeb kahjutuks hapnikuradikaalid, mis suurtes kogustes kahjustavad rakuprotsesse, soodustades seeläbi haiguste arengut
- on hea kaaliumi allikas (100 g katab 10-15 % päevasest kaaliumi vajadusest): kaalium on vajalik soolade ja vee tasakaalu hoidmiseks kudedes
- on hea kiudainete allikas, 20 kcal kohta saab 1,5-2 g kiudaineid (20 kcal rukkileiba = 0,7 g kiudaineid)
- hoiab kõhu korras
- on hea abiline kaalulangetajale: heaoluühiskondades, sh Eestis, on iga teine täiskasvanud ja kolmas laps ülekaaluline, veerand neist rasvunud
- on madala suhkrusisaldusega ja sisaldab pektiine ning tselluloosi, mis aeglustavad suhkru imendumist peensooles (seega väga hea vili diabeetikutele)
- kõrvitsaseemnetest saame vitamiine B1 ja E ning magneesiumi, tsinki ja rauda
Kõrvitsasupp mannaga
(sobib nii hommiku- kui ka õhtusöögiks)
Koostisosad:
- 300 g kõrvitsat
- 300 ml vett
- 200 ml piima
- 50 ml vahukoort
- 50 g täisteramannat (spelta, odra, nisu) või kaerakliisid või nende segu
- Maitse järgi soola (1/2 tl) ja suhkrut (2 tl)
Kuidas valmistada?
Lõika kõrvits kuubikuteks, keeda vees pehmeks ning tambi pudruks.
Lisa piim ja vahukoor ning manna/kliid, keeda veel 5 minutit ja maitsesta soola ning suhkruga.
Supi lisandiks sobib nii moos kui ka või.
Lihtne kõrvitsa-porgandisalat
Riivi toores kõrvits ja porgand peenema või keskmise riiviga või köögikombainis.
Kõrvitsat ja porgandit võib olla võrdselt või siis vastavalt soovile – näiteks kaks osa porgandit (200 g) ja üks osa kõrvitsat (100 g).
Lisa 1 spl meelepärast õli (nt kõrvitsaseemne, avokaado, rapsi, oliiv vm), haput siirupit või mahla (ebaküdoonia, sidruni vm), soovi korral 1 tl suhkrut. Sega ja lisa soovi korral jõhvikaid, pohli vm marju.
Kõrvitsapüreesupp
(sobib lõuna- või õhtusöögiks)
Koostisosad:
- 500 g kõrvitsat
- 500 g kartuleid
- 600 ml vett
- 200 ml vahukoort
- 10 g soola
Kuidas valmistada?
Lõika köögiviljad suuremateks kuubikuteks ja keeda vees pehmeks.
Võta pott pliidilt ja lisa soe vahukoor ning sool.
Püreesta ja kuumuta supp keemiseni.
Vahelduse mõttes saab supile lisada või osa kartulist/kõrvitsast asendada porgandi või bataadiga.
Kõrvitsakook
Koostisosad:
- 400 g kõrvitsapüreed (keedetud ja tambitud kõrvitsat)
- 50-100 g suhkrut
- 3 suurt muna
- 100 g täistera speltajahu
- 100 g täistera odrajahu
- 100 g kaerakliid
- 100 g sulatatud võid
- 200 g hapupiima
- ½ tl (3 g) soola
- ½ tl (3 g) söögisoodat
Kuidas valmistada?
Sega kõik kokku ja küpseta ahjuplaadil ca 2 cm kihina 180°C juures 30 minutit. Parim soojalt piimaga! Head isu!
Kaarel ja Signe Adamberg
TalTechi toiduteadlased
