Tasutud tekst
Katrin Päevakene
Valimisliit Terve Haapsalu
Kiviküla külavanem ja kohaliku toidu entusiast
Just lõppes igasügisene Gurmeeturg, kui raudteejaama perroon muutus korraks Lääne-Eesti kõige uhkemaks toiduturuks 24 Läänemaa toidutootjaga. Samas suurusjärgus oli kohal väiketootjaid ka mujalt Eestist. Rahvast oli nii palju, et polnud ruumi õieti liikudagi…
Kohapeal ja paberil nägigi see ehk välja väga uhke, aga tootjate mastaabid on täiesti erinevad. Kui jätta kohalikest firmadest omaette kategooriasse Haapsalu tarbijate ühistu ja Linnamäe Lihatööstus, sest nende käibed on juba kümnetes miljonites eurodes, ning jätta lõpust ära ka Linnamäe arenguseltsi kohvik ja Palivere söögituba, olid lõviosa toredad kohalikud tegijad, kelle aastakäibed on inforegistri andmetel alla 20 000 euro. Kõlab pigem nagu hobi kui töö ja elatusallikas.
Teisalt, kui vaadata, kui palju on Haapsalus toiduteemalisi sündmusi, nt Maitsete promenaad, Haapsalu toidutänav, Suure Haapsalu kodukohvikute päev ja Läänemaa toidunädal, siis tundub, et toidunautlejaid siin nagu liiguks ja jaguks…
Aga kus on maitsete möll ja valik igal nädalal või igal hooajal? Miks ei ole Haapsalus siiani nüüdisaegset turgu ja turuhoonet, mis koondaks väiketootjad ja mahetalud ning võimaldaks turustada kõike, mida kõige mahedam, kõige liigirikkam ja pehmema kliimaga maakond Eestis pakkuda suudab?!
2017. aastal asfalteeris Haapsalu linnavalitsus 27 518 euro eest turuplatsi ja linna ettevõtluse arengukavasse lisati lause: „Väikeettevõtlusel on tähtis koht Haapsalu turul, kus maaettevõtjad saavad pakkuda kohalikku toidukaupa. Haapsalu turu jätkuv arendamine on tähtis lähiperioodi ülesanne”.
2018. aasta keskel vedasin produtsendina kohaliku toidu teemalise filmi „Läänemaa köögis” valmimist ning nägin, et inimesi, retsepte, tooret ja tahtmist on siinkandis küll ja rohkemgi.
Lisaks käisin isiklikult 2018. aasta kevadel linnavalitsuses välja kauplemas 28-ruutmeetrist poepinda Läänemaa OTT-ile Jüriöö 7 ruumidesse, sest see Posti tänav 40 parkimisplatsil kauplemine oli piinlik nii müüjatele kui ka ostjatele.
Läänemaa OTT-i esindaja Karin Tiit on öelnud ühes intervjuus, et poe avamisele järgnenud periood oli kõige parem Läänemaa väiketootjate aeg – kui oli väljund ja pood, siis tootjad arendasid oma tooteid ja laiendasid sortimenti. Tänu poele tegi nii mõnigi tootja korda VTA paberid ja julges investeerida tootmisse. Kes enne müüs ainult toorainet, pani selle nüüd purki ning pikendas oma toodangu eluiga ja müümisaega kordades.
2021. aastal koostasime OTT-i töögrupiga 28-leheküljelise esitluse turu arendamise teemal, kus olid kirjas nii visioonid kui ka lahendused. Seda sai korduvalt esitletud nii linnavalitsusele kui ka sihtasutusele Läänemaa. Kõik peale linnapea olid nõus, et see on tähtis teema nii Haapsalu ja kogu maakonna jaoks ja sellega tuleb tõsisemalt tegelema hakata.
Lääne Elu juhtkiri juunis 2022 oli optimistlik, hõigates: „Elagu turud!” Nenditi, et turg peab olema koht, kust saab midagi, mida pood ei paku, sest kodumaise ja värske poolest ei ole ketipoed alati just rikkad. Et turg on koht, kus kohtuvad inimesed ja kaubad. Elu ja melu. Poeketid võivad ju rääkida, et kohalik ja puha, aga suurem osa kaubast tuleb ikkagi mujalt Eestisse, kuigi, mõeldes toodetele, mida seal pakutakse, suudaksime enamikku ka ju kohapeal kasvatada ja pakendisse panna.
Ilmselgelt on kohalikule toidutööstusele esimese testikoha ja väljundi ehk turu arendamisega liiga kaua venitatud. Kui vaadata Muhu saare või Tartu või Viljandi suunas, siis on väga palju raha Haapsalust mööda libisenud, sest pole olnud ideid, projektikirjutajaid või eestvedajaid.
Ega see tulevik linnavalitsuse vaates väga helge ole, sest raha investeeringuteks või võimekust halduseks nagunii pole, nagu on näidanud vahepeal möödunud kuus aastat.
Eelmisel aastal vastu võetud linna arengukavas on turu kohta juba natuke pikem ja sügavamõttelisem lause: „Kohaliku toidutootmise toetamiseks Haapsalu turu jätkuv arendamine. Haapsalu turg vajab kaasaegset turuhoonet – toidutootjate ja tarbijate kohtumispaika, kus on lisaks müügilaudadele toiduteemaliste koolituste ja reklaamürituste läbiviimiseks õppeköök.”
Turg ei tähenda enam ammu asfalti ja varjualuseid, nagu see on Haapsalus. Turg näitab linna elujõudu ja linnaruumi kvaliteeti. Haapsalu väärib aastaringset turuhoonet, kus on trobikond püsipoodnikke (pagar, meierei, lihunik, kondiiter, jäätiselett, hooajaline värske kraam, kalalett), paari-kolme tänavatoiduletti, ülevaatlik väiketootjate gurmeepood, logistikakeskus, e-poe haldus ning loomulikult väliala, kus saavad kohalikud kasvatajad ja korilased müüa värsket kohaliku kraami. Aga miks mitte ka kogukonnaköök, infopunkt, hooajalise tooraine kokkuostupunkt, rattalaenutus jm. Lubamatu on olukord, kus jaanilaupäeval on turul üks müüja ja värske kartuli sabas seisab 30 inimest.
Talutoodang ja väiketootmine on osa igast kogukonnast, osa ettevõtlusest ja tööhõivest, toidujulgeolekust ning maailmavaatest, et peaks ikka sööma seda, mis meie ümber kasvab, mitte seda, mida on Poolast odav tuua. Mida lähemalt ja kiiremini meie taldrikule, seda parem.
Valimisliit Terve Haapsalu pakub olukorra lahendamiseks idee: kuulutada välja konkurss turuplatsile arendaja/haldaja leidmiseks 30-aastase hoonestusõiguse alusel ning korraldada alal arhitektuurivõistlus. Kas siis olemasolevale asukohas või otsida üldse turuhoonele uus võimalik avaram asukoht Rannarootsi-raudteejaama lõigul.
Terve Haapsalu ja mina seisame selle eest, et luua pikemas plaanis visioon tugevama, rikkama ja toredama linna tekkeks. Praegu linn ei halda oma vara efektiivselt ega kasuta oma võimalusi. Me armastame Haapsalut ja tahame head Haapsalu kodanikule, seega on aeg eluga edasi liikuda. Selle aluseks on kitsaskohtade nägemine, aus juhtimine, strateegiline planeerimine, koostööpartnerite otsimine, lahenduste leidmine ja linna inimkeskne jätkusuutlik areng.
Tulgu turg ja turuhoone!