Kolmapäeval ja neljapäeval harjutavad kohalikud omavalitsused kriisiõppusel „Kevadmurd 2025” koos elutähtsate teenuste osutajatega, kuidas kriisiolukorras tagada inimestele eluks vajalikud teenused.
Õppuse käigus harjutatakse seitsmepäevast elektrikatkestust ja sellega kaasnevaid kriise, nagu sabotaažid, küberrünnakud ja ilmastikumõjud. Päästeamet pakub stsenaariume, mida omavalitsused lahendavad nii lauaõppustel kui ka välitegevustes.
„Õppuse eesmärk on testida kohalike kriisimeeskondade valmisolekut ja kriisiplaanide toimivust,” ütles päästeameti elanikkonnakaitse nõunik ja õppuse peakorraldaja Jako Vernik. „Mitmekesiste olukordade lahendamine annab hea võimaluse kriisijuhtimise harjutamiseks. Soovime edaspidi sellist suurõppust korraldada iga kahe aasta tagant.”
Kevadmurru eesmärk on aidata omavalitsustel paremini valmistuda kriisideks, mis mõjutavad elutähtsaid teenuseid nagu kaugküte, vesi, kanalisatsioon, teehooldus, haridus- ja sotsiaalvaldkond. Samuti harjutatakse, kuidas jätkata teenuste osutamist ja teavitada elanikke ka siis, kui puudub elekter ja side. Näiteks testitakse kerksuskeskuste avamist ja abivajavate inimeste toetamist külma korral.
2023. aastal toimus üleriiklik omavalitsuste kriisiõppus „79 särtsu“, kus Päästeameti eestvedamisel harjutati kuni 72 tunniseks elektrikatkestuseks valmisolekut.
Kohalikud omavalitsuste korraldada on lisaks endi poolt pakutavatele teenustele ka kolme elutähtsat teenust, milleks on vee- ja kanalisatsiooniteenus, kaugküte ja kohalike teede sõidetavuse tagamine.
Õppuse eesmärk on tõsta nii omavalitsuste kui ka teenusepakkujate kriisivalmidust.
