Kui 1. novembril möllanud tormituulega kummuli paiskunud toidukapp Haapsalus oleks sinna alla jäänud naise niimoodi enda alla matnud, et viga saanu poleks suutnud telefoniga abi kutsuda, oleks sellel õnnetusel võinud olla hoopis kurvemad tagajärjed. Praegu võib tõdeda, et tegemist oli rasketest vigastustest hoolimata siiski õnneliku õnnetusega. Kannatanut on kahes haiglas kaks nädalat ravitud ning ohtu tema elule enam ei ole.
Tagantjärele tarkus on täppisteadus, kuid kahjuks ei osata seda teadust kohe asjalikult rakendama hakata. Nimelt pole see ju esimene kord, kui tugev tuul Haapsalus postkontori ja A&T elektripoe vahel asuva toidukapi pikali on lükanud. Mullu oktoobritormi aegu lõppes vahejuhtum õnnelikumalt, sest tookord keegi viga ei saanud. Õppust sellest, et tormituuled võivad kapi pikali lükata, ometi ei võetud.
Juba aasta tagasi oli sulaselge, et toidukapp, mis seisab tuulekoridoris ning mille purjepinda suurendab veelgi selle katusel asuv päikesepaneel, on vaja senisest hoopis kindlamalt maapinna külge kinnitada. Aga ka pärast teist ja palju õnnetumat kukkumist on toidukapil õblukesed jalad endiselt kivisillutisele kinnitatud imepisikeste kruvidega.
Kes vähekegi mehaanikat jagab, saab aru, et tegemist on ohtliku objektiga. Ehk on see kapp vale koha peal tuulekoridoris või halvasti kinnitatud? Nüüd on nii palju siiski õppust võetud, et kapp on koormarihmaga lähedal asuva puu külge tõmmatud.
Kelle asi on linnaruumi ohutuse tagamine? Ühest küljest on ju tegemist linna kinnistuga. Teisalt on linn kinnistu sihtotstarbeliseks kasutamiseks välja rentinud ning toidukapiga majandab praegu MTÜ Läänemaa Toiduringluskapp. Kellelt saab aga kannatanu kahjutasu nõuda? Kellelt saab kannatanu ravikulusid välja nõuda haigekassa? Tegemist pole ju peenrahaga – kulud ulatuvad tuhandetesse eurodesse ja ilmselt kasvab kahjusumma veelgi.
üldse küsi