Keskkonnaamet esitas kolmapäeval Tallinna halduskohtule taotluse, milles palub hundijahi peatamise lõpetamist esimesel võimalusel.
Kohus kohaldas eelmisel nädalal keskkonnaameti väljastatud 1. novembri korraldusele esialgset õiguskaitset ning peatas alanud hundijahi hooaja ajutiselt kuni 4. detsembrini. Nüüd taotleb keskkonnaamet halduskohtult esialgse õiguskaitse lõpetamist.
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk ütles, et Eestis on hundi populatsioon tugev ning ei ole alust kahelda nende arvukuse mõõtemetoodika tõepärasuses. „Suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskavas on ette nähtud huntide arvukuse hoidmine vahemikus 20-30 pesakonda. Küttimine on üks teguritest, et saavutada ohjamiskavas seatud eesmärgid,“ rääkis Kukk.
Keskkonnaamet määras hundi esialgseks küttimislimiidiks 90 looma. Novembri alguse seisuga on keskkonnaagentuuri andmetel Eestis kindlalt teada 29 hundi pesakonda. Sellest lähtuvalt teeb keskkonnaagentuur ettepaneku lisaks juba kinnitatud mahule lubada küttida veel 27 hunti.
Leelo Kukk lisas, et keskkonnaamet toetab ettepanekut küttida käesoleval jahihooajal kokku 117 hunti. „Eestis läheb hundil väga hästi ning nende arvukus on järk-järgult tõusnud, mis näitab, et looduskaitses ja jahinduses on tehtud õigeid otsuseid. Paraku kaasnevad huntide arvukuse tõusuga ka kahjud ning seetõttu on kaitse- ja ohjamiskavas seatud nii alam- kui ülempiir, et tagada hundi soodne seisund, samas hoides kahjustused kontrolli all. Küttimise keeluga kaasnevad riskid, millel on hundi populatsioonile hoopis negatiivsemad tagajärjed. Euroopast on mitmeid näiteid, kus seesugusel juhul toimub loomade mürgitamine ning salaküttimine, ei usu, et keegi tahaks meie huntidele selliseid tagajärgi,“ lausus Kukk.
Küttimismahtude määramisel võttis keskkonnaamet aluseks keskkonnaagentuuri esitatud hundi küttimisettepaneku ning keskkonnaameti kogutud andmed hundi tekitatud kahjustuste kohta. Tallinna halduskohus kohaldas keskkonnaameti 1. novembri korraldusele esialgset õiguskaitset ning peatas alanud hundijahi hooaja ajutiselt kuni 4. detsembrini.
Esialgse õiguskaitse ajal hunte küttida ei tohi. Kohus ootab poolte argumente 18. novembrini, et otsustada, kas esialgset õiguskaitset pikendada või mitte.
Ja kõik see rohelilla kõnts peab põlvili laulma Katjuushat..
Sealt Kremli majast tuleb ju nende kõlupeade rahastus ja motivatsioon…
Miks peaks inimsed kannatama huntide terrori pärast ja nutma oma koduloomi taga ? Algatuseks tuleks sellelt Elerilt kohtu kaudu kõik tema huntide poolt tehtud kahjud välja nõuda. Sest just tema teeb alati avalduse kohtusse hundilubade tühistamiseks. Ja hämmastaval kombel on kohus need seni rahuldanud. Mõttekoht Kapole…
Kohus on ju müüdav kahjuks meie sitases riigis…
Kui kohus tegutseb vastu rahva tahtele ja huvidele, siis hakkab tööle omakohus.
Palun kasvõi üits näide omakohtust Eestis
Juhani.. Sa piimahabe mine arene nurga taga väheke…
Eile hommikul lasin 2 hunti Noarootsi piirkonnas ilma jahiloata ja saksa vindiga K 98
Ja mind ei koti mingite lillaroheliste möga…🙂🙂🙂
BSH jaht…
2 karu lasin ka septembri keskel
Mõlemad olid isased
300+ kilogrammi
Ja samamoodi saksa vindist. Ja lahtise sihikule 100 meetri pealt…
Ei soovinud ühtegi eurot kokkuostjalt
Lihtsalt tuleb värdjaid harvendada…
Muidu on varsti rohkem kui neegreid Rootsis…