Iga kooliskäinu, isegi kui see kool on Lihula gümnaasium, teab füüsikatunnis õpitut, et igal mõjul on vastumõju. Mida tugevam mõju, seda suurem ka vastumõju. See kehtib täiel määral ka sotsiaalsetes suhetes.
Haldusreformi käigus moodustatud Lääneranna vald oli uusmoodustis, mis ühendas endised Varbla, Koonga, Hanila ja Lihula vallad keskusega Lihulas. Plaan paberil tundus päris hea ja lubav. Tunnistan, et Varbla valla elanikuna olin minagi optimistlikult meelestatud. Ajaloolises tagasivaates oli ju selle kandi keskus sajandeid olnud Lihula, ajal, kui liiguti hobusega, valiti lühim tee.
Kuid jah, oli kunagi. Rikkalik ajalugu ja asukoht riigi ühe põhimaantee ääres lubanuks head arengupotentsiaali. Para
Selleks pole vaja ookeanit tühjaks juua, et teada saada… kas on soolane. Nii jätan ka Lääne Elu päevapileti ostmata. Füüsikasse jaburalt laskudes astub Maruste Lääne Elu stammkommentaator IRW-iga “külakaklusesse”. Masendav. Varbla k i h e l k o n d (hobuseaja piirid ja piirides) võiks tänapäeval tõesti kuuluda Tõstamaa piirkonda. Ja nii tuleks vaadata ka teisi Lääneranna valla piirkondi: Hanilat, Koongat ja Lihulat piirkondadena- (inim)geograafiana, mitte “füüsikana”. Nagu näha, on “ÜHE LÄÄNERANNA” proovimudel vildakas, selle seletamiseks tuleks laskuda kolhoosnikust tõusiku(te) mõttemalli puudulikkusesse, aga see pole kuigi oluline, on kõigest kõrvalnähe, seik. Vaatame nüüd piirkondi arengupotentsiaali vaates. Jätkan ülilihtsustades Hanila piirkonna… Loe rohkem »
Iga kooliskäinu, isegi kui see kool on Lihula gümnaasium, teab füüsikatunnis õpitut, et igal mõjul on vastumõju. – tead laku panni. Saa üle oma Lihula vihast. Lihula elanikud ja kooli õpilased ei vääri vallavalitsuse tegude tõttu sinu poolt sellist pidevat halvustavat käitumist igas artiklis, mida leheveergudel jagada soovid. Mine ja olegi oma Tõstamaaga koos, aga ei tea kas sellist sapist suhtumist ka sinna oodatakse.
Kui Lihulas midagi teadmistest vajaka jäi, siis kahjuks just füüsikas. Õpetajal on kibekiire Propellerile uute laulusõnade tegemisega 😛
Füüsika puudujääk jääb eelmise sajandi 60-70-ndatesse, eesti keele puudujääk jääb eelmise sajandi 50-ndatest tänapäevani.
Issand müristab müristamata, Rait marustab (ma)rut(t)amata.
Vana punaparteilane valmistub aegsasti valimisteks.
Hüljes hüppas ja konn kargas,
vana põder puhus torupilli…
Tutu-lutu-tutu-lutu!
Pensionärid, kapist välja ja hangud kätte!
Sääred sobivad ühtmoodi kõigisse pükstesse!