1975. aastal juhtus väike ime – Eesti kinodesse jõudis Briti režissööri Lindsay Andersoni film „Oo, õnneseen!”.
Hardi Volmer õppis parasjagu Lydia Koidula nimelises Pärnu 2. keskkoolis. „Lääne rokkmuusikat salvestati käest kätte, plaate liikus, aga et kinos saab näha värvipildis reaalselt tegutsevat briti bändi, sõita nende tuuribussis mööda Inglismaad – see oli meile täielik kultuurišokk,” meenutab tuntud filmimees ja muusik pea 50 aastat hiljem.
Filmis on oluline koht ansambli The Animals asutajaliikme Alan Price´i muusikal.
Ent mitte ainult see ei köitnud noort Volmerit. „Filmi vaadates selgus, et taies kätkes endas ka mitmeid lisaväärtusi: vabaturumajanduse absurdseid toimemehhanisme, ulmelist siirdamismeditsiini düstoopiat, neokolonialismi grimasse, võrratuid näitlejatöid ja kõike seda hillitsetud musta huumori kastmes.”
Nüüd näitab ta oma ammust inspiratsiooniallikat ja räägib, kuidas see on teda mõjutanud, Haapsalu filmiklubi järjekordsel üritusel, mis leiab aset kolmapäeval, 16. oktoobril kell 18 Haapsalu kultuurikeskuse keldrisaalis.
„Oo, õnneseen” on lugu hakkajast kohvimüüjast Mick Travisest, kes satub rikkust taga ajades olukordadesse, mis on kohati koomilised ja samas ka jubedad. Tegu on kafkaliku sürrealistliku mõistulooga, mis jõudis Nõukogude Liidu kinodesse ainult selle tõttu, et on „kodanlikku ühiskonda halastamatult kritiseeriv teos,” nagu kuulutas kinodesse jõudvaid uusi filme tutvustav reklaamajakiri Kino 1975. aastal.
Filmi peaosas on „Kellavärgiga apelsinist” tuntud Malcolm McDowell ja see kuulub koos Andersoni teiste filmidega „Kui…” ja „Ravila „Britannia”” nn Mick Travise triloogiasse.
Kord kuus Haapsalus koos käiv filmiklubi kutsub külla tuntud Eesti filmitegijaid ja palub kaasa võtta mõne filmi, mis on neid oluliselt mõjutanud. See on unikaalne võimalus kohtuda autoriga sundimatus õhkkonnas silmast silma.
Jätkuvalt on klubiga ühinemine tasuta – selleks on vaja täita ankeet, mille leiab ürituselt või Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali koduleheküljelt.
