Uue Kristen Michali valitsuse algus on olnud erinev sellest, mis ajakirjanike ja poliitikavaatlejate ootus oli.
Kui Michali vaoshoitud, kuid jõuline käitumine Kaja Kallase valitsuse ministrina ja tema esimesed sammud Reformierakonna esimeheks ja peaministriks saamise teel ning koalitsioonikõneluste kommunikeerimisel andsid alust arvata, et uus valitsusjuht on süsteemne, ratsionaalne ja pika vaate mees, siis tegelikkus on olnud risti vastupidine.
Esimesed üllatused tulid koos koalitsioonileppega, kuhu oli lihtsale sõnastusele ja lühidusele vaatamata ära peidetud mitu halba uudist, mille leidmise au jäi lugejatele. Esimene neist oli ettevõtte tulumaksu kehtestamine, mille sõnastus koalitsioonileppes jättis esmalt mulje, nagu üldine tulumaksu määr lihtsalt tõuseks.
Teine peidetud põhimõtteline maksupoliitika muutus oli lisanduva üksikisiku tulumaksu ehk selle kahe protsendipunktise osa arvestamine alates esimesest teenitud eurost. Selle seadusena vastuvõtmisel kaob Eestis maksuvaba tulu kui selline.
Kolmanda, kuid ilmse mitte kõige viimase maksuüllatusena sai selgeks, et ettevõtte tulumaksu on kavas korjata avansilisena ehk ettemaksuna. Tegelikult ei ole koalitsioonilepingu sõnastust teraselt lugedes teisiti isegi võimalik.
Ajakirjanikel olid ootused, et midagi muutuks…Kui loll on loll? Reformierakond ei too selles valimistsüklis ühtegi positiivset muutust, hääbumine jätkub igal tasandil. Me vajaksime pigem kvaliteetset ajakirjandust.