Statistikaameti eile kiirhinnanguna avaldatud teise kvartali sisemajanduse kogutoodangu (SKP) aastases võrdluses 1,7protsendiline vähenemine ja kvartali võrdluses 0,2protsendiline kasv oli ootuspärane. Seega väljus Eesti majandus üheksa kvartalit järjest kestnud kukkumisest, vähemalt esialgsete andmete järgi. Aeglustumas on ka aastases võrdluses arvestatud SKP langus.
Tööstustoodangu mahu ning ka kaupade ja teenuste ekspordi langused teise kvartali kahel esimesel kuul taandusid. SKP arvestuses üsna suure mõjuga olevate käibemaksu ja aktsiiside laekumine suurenes püsivhindades umbes samas tempos nagu esimeses kvartalis (samas, SKP-s arvestatakse maksud ühe kuu nihkega). Maksude laekumiste tõusule on muuhulgas aidanud kaasa maksumäärade kergitamine.
Kuigi majanduse üldine kindlustunne on sel aastal eelmise aasta põhjast veidi paranenud, on see pikaajalise keskmise suhtes jätkuvalt väga nõrk. See käib ka majapidamiste kindlustunde kohta. Nii ei näidanud teises kvartalis jaekaubanduse müügimaht veel paranemist vaatamata sellele, et inflatsiooniga kohandatud netopalk ehk ostujõud kasvab juba möödunud aasta keskpaigast.
Euribori langus leevendab küll laenuvõtjate kohustusi, kuid kuna laenulepingud on valdavalt 6 kuu euribori järgi, siis toimub see viitajaga. Samas kompenseerivad tähtajalistele hoiustele makstavad intressid osaliselt majapidamiste laenukulu.
Aasta esimesel poolel vähenes Eesti SKP 1,9 protsenti. Samas tuleks arvestada, et augusti keskel avaldab statistikaamet revideeritud SKP aegread ning augusti lõpus täpsustatud kvartali arvestuse, mis võivad tänast SKP kiirhinnangut muuta. Kuigi me ootame aasta teisel poolel Eesti majanduse paranemist ja kvartali võrdluses kasvu, jääb SKP aastat tervikuna vaadates langusesse.
Eesti majanduse kosumist selle aasta teisel poolel toetavad nii sise- kui välisnõudluse mõningane suurenemine. Kuigi Euroopa Liidu, kuhu läheb ligi kolmveerand Eesti kaupade ja teenuste ekspordist, majanduskasv on sel aastal tasapisi paranenud, on meie suuremate kaubanduspartnerite – Soome, Rootsi, Läti ja Saksamaa – majandused veel nõrgad.
Majapidamiste reaalpalk küll tõuseb, kuid tarbimise jaoks saab määravamaks nende kindlustunde paranemine. Uued maksutõusud võivad aga majapidamiste ja ettevõtete kindlustunde oodatud paranemisele vastu töötada, millel oleks omakorda negatiivne mõju majandusaktiivsusele. Maksuküüru kaotamise edasilükkamine ja maksutõusud järgmisel aastal annavad löögi majapidamiste netopalga reaalkasvule, mis pidurdab tarbimist. Kuna eratarbimine on ligi pool Eesti SKP-st, siis on sellel ka negatiivne mõju kogu majandusele.
Tõnu Mertsina on lihtsalt rumal kui sellise väljaütlemisega esineb. Väiksem miinus ei ole kuidagi pluss ning võrrelda apelsine õuntega on lolluse tunnus. Jätkuvalt tervikpildis majanduslangus kestab ning tuleviku maksutõusud seda ainult paisutavad. Pankrotilaine ja töötuse kasv on alles ees. Ainult loll võtab Eestis kommertspangast nii kõrge intressiga laenu ettevõtluse tarbeks, reklaamijutt ei aita siin.
Tsiteerides klassikuid – kõigepealt väikesed valed, siis suured valed ja lõpuks lüüakse letti statistika. Jõudu ökonomistidele!
Poliitikute ilmne degradeerumine on muutunud palja silmaga nähtavaks.
Tundub, et nemad, need, kes tegelikult juhivad, valivad esinejaid iga kord üha rumalamaks ja rumalamaks, kui ainult nende tahet selgelt täita.
Selge, elu on meil parem kui kunagi varem!
Unistajad ja udutajad on meil praegu hinnas !