Kuula artiklit, minutit ja sekundit
0:00 / :
Martna kirikuõpetaja Küllike Valk pakub külapoe kõrval kohvikus hinnakirjata suppi, mille eest annetuskarpi pandud raha läheb kalmistuvahi palgaks.
16. juuli keskpäeval on Martna poemaja seni tühjana seisnud poole uks pärani lahti. Valk sätib leivakorvi laua keskele ja küsib tulijailt reipalt, kas nood suppi soovivad. No ikka!
selle lahja supi peal ei ela, tahaks ka praadi
Söögikohad lihtsalt üritavad 3 kuuga terve aasta kasumi teenida, sellest ulmelised toitude hinnad.
me eesti vabariigis jõudnud oleme. Kalmistu hooldaja palk tuleb supist mida kirikuõpetaja ennastsalgavalt potipõhjast kokku kaabib.
See ongi see riik mida me tahtsime..
Uuest aastast tuleb automaks ja käibe ja tulumaks tõusevad 24%peale
Kuidas antud teemasse Eesti Vabariik puutub? Kust see palk peaks tulema? Võiks ju öelda jah, et kui kalmistu kuulub kogudusele, siis peaksid koguduse liikmed palgaraha kokku maksma. Või küsida kalmistule maetute omastelt. Sinu koduaeda ei tule ju ka Eesti Vabariik koristama ja kaunistama, ikka ise oma vahenditest teed seda. Nii ka kogudus on leidnud võimaluse vahendeid teenida, et oma kalmistu korras hoida. Ja kui inimesed veel ka söönuks saavad, siis on väga kiiduväärt ettevõtlikkus.
martna rahvale vee peal kõndimise kursused tulevad, ühest leivatükist rahva täissöötmine juba käib
1.august
Kalmisuvahi palgaks või palgalisaks. Supist küll ära ei ela.
vaadates paistab supp väga rammus olema
Inimesed eesplaanil põle kliendid
köögitöölised
toidukohtades praed 17 ja enam jevreid, siin pakub sisseastujale peaaegu tasuta sööki, huvitab kindlasti kuidas on võimalik tasuta suppe keeta ja miks seal siis tavapärast pikka järjekorda pole, koolikokad ja ka koduperenaised sooviks teada, kuidas selline asi võimalik on majanduslikust küljest.
Lihtsalt tuleb vähem omaküla rahvast paljaks kröönida.
See on isegi hea, et imelik aru ei saa.
vaiba maha ja palvetad kõigi nelja ilmakaare poole, kusagilt ikka midagi pudeneb
sa, Ahmed, kao tagasi rootsi!
Meil on siin Inimesi vaja! 🙂
siin ainult MEIE inimesed ongi