Päästeamet andis kahe Lääne-Nigula valla supluskoha turvalisemaks muutmiseks 8400 eurot – Linnamäe arenguseltsile 2900 eurot Kirimäe ujumiskoha korrastamiseks ja priitahtlikele pritsumeestele 5500 eurot Palivere ujumiskoha turvalisemaks muutmiseks.
Päästeamet toetab 41 000 euroga Eesti eri paigus üheksat kodulähedast veekogu ohutumaks muutvat tegevust. „Toetuse eesmärk on muuta kodulähedane veekogu ohutuks ja suurendada elanikkonna ohuteadlikkust ning kujundada inimestes õnnetusi ennetavaid hoiakuid ja käitumist,“ ütles päästeameti ennetustöö osakonna ekspert ja projektikonkursi üldkoordinaator Mikko Virkala.
Tore et Palivere bassukat korrastama hakatakse. Aga seda tuleks teha väga läbimõeldult et ei saa kannatada sealne loodus. On ju bassein kasvukohaks vesiroosidele ja kaldal õitsevad looduskaitsealused käpalised. Samuti pesitseb seal haruldane veelind ning kärnkonnad.
Hakkab pihta. See on karjäär.
Kas Puhh on käinud seal üldse kunagi või lahmib siin niisama?
puuduvad juba ammu terava mõistusega linnajuhid, kes töötaksid linnarahva huvide nimel, kahjuks tegeletakse selle asemel enamuses kellegi erahuvidega ja ka kaootiliselt ning arusaamatult linnarahvale. (uus linnavalitsuse maja, lagunenud teed jne, jne.)
Vabandust, aga kuidas haakuvad Lääne-Nigula ujumiskohad Haapsalu linnaga ?
Võim: hurra, raha on, saab tassida eelarvet laiali 🙂
Uskumatu sest kogu aeg palgad väiksed,raha põle …?
Raha ongi vähe, kui pooled taotlejatest ilma jäid. Ja on seda siis nii raske mõista, et konkreetse projekti jaoks eraldataksegi raha selle teostamiseks, mitte kuhugi mujale kasutamiseks.
Kus siis sel päästeametil see “meeletu” rahapuudus on ? Paistab et seal on kokkuhoiukohti küll ja veel
kasside puuotsast alla toomise raha üle
peavad ikka solgi sees ujuma
Kes kordki Viljandi järve ujulas käinud, teadku, et sarnane nägi välja ka Haapsalu Aafrika ranna ujumiskoht kuni 1940-teni. Igatahes oli Haapsalus otse promenaadi kõrval 50m pikkune välibassein koos kahe vastastikuse 3-4-korruselise hüppetorni ja mitme sillaga. Nõukogude võim ja taastatud EV linnavalitsus lasid ujulal unustusehõlma vajuda. Esimene puhtalt hooletusest, teine ilmselt ei teagi, milline Haapsalu ujula välja nägi. Hiljem on teadmiste ja kujutlusvõime puudumine takistanud Aafrika randa mingigi ujumiskoha tegemist. Väidan, et maapind pole promenaadil nii palju kerkinud ja veetase nii palju alanenud, et Aafrika ranna ujulat taastada ei saaks. Eriti tänapäeva tehnikaga, mitte talgute korras käsitsi nagu 1930-tel. (NB! Vanadel… Loe rohkem »
gen plaani järgi oli linna uue väliujula asukohaks ette nähtud vana mereäärse pargi ala, mis jääb Lembitu tn. otsa, kuhu aga nüüd on kerkinud kohalike aadlike villad, ehk kodurahu saare vastu. Ette oli nähtud sinna puhkeala.
To vana:
Sealkandis (Lembitu t. pikendusel üle haljasala tõmmatud sirgel) on minu mälestust mööda laidude ja maismaa vahelises vees mõni koht nii sügav, et kummipaadi aer põhja ei ulatunud. Ehk tõesti saanuks sinna hea ujumiskoha? Ruumi on tegelikult tänagi. Väikses viigis käiakse ka ujumas-suvitamas otse eramute külje all.
Proovin panna mõne lingi fotodele kunagisest Haapsalu ujumiskohast. Kui lingid ei toimi (st. kustutatakse, ise lisan tühiku) võite guugeldada foto allteksti: “Vastvalminud ujumisbassein Haapsalu Aafrika rannal. 1932. Linnavalitsuse album.” ajapaik. ee/photo/527881/foto-vastvalminud-ujumisbassein-haapsalu-aafrika-rannal/ Fotograaf ise viibib ca 3-4m kõrge liutee ülemisel platvormil, mis sellelt pildilt muidugi ei paista (liikuge Ajapaiga fotol noolega vasakule). Ka üldise veetaseme kohta on konkreetne foto – kuursaal tsaariajal. Kuursaali vundamenti pole ju tõstetud! Kes soovib, mõõtku ära, mitu cm allpool tuulutusauke on veetase täna ja võrrelgu seda kaugusega vundamendi ülaservast (mh. vanal fotol). Pakun, et erinevus on max 20cm. ajapaik. ee/photo/129488/foto-haapsalu-kuursaal-ja-aerutajad-tagalahel/ Panen 1930-te tööka linnavalitsuse pildi ka… Loe rohkem »
madal, seisev vesi, põhi mudane, saati veel puhastusseadmed läheduses, kes soovib seal ujuda
En. to tagalaht:
Teil on õigus. Aga ma ei imestaks, kui need puudused on tänapäeva tehniliste võimaluste juures (terviklik basseinivann, tsirkuleeriv veepuhastussüsteem jms.) suhteliselt kergesti kõrvaldatavad. Hinnast muidugi ei räägi, sest iga asja saab ehitada ka kosmoseraketi hinnaga.
NB! Tehnikatudengitelt võiks väliujula projekti ikkagi tellida, sest mäng on küünlaid väärt promenaadi ja vanalinna üldise elustamise seisukohalt. 🙂
Teisalt, samalaadse päris-väliujula saab ehitada hoopis Väiksesse viiki. Seal on sügavam kontrollitava veetasemega ‘bassein’ juba olemas.
võiks juba olemasolevatesse puhastusseadmetesse see ujula rajada, seal pool tööd juba tehtud ja ka oli olemas kõrval krundile spaa ehituse algatus ning varsti läheb sealt mööda ka uus promenaad uuemõisa