Silt: kirimäe saar

[caption id="attachment_416455" align="alignnone" width="1920"] Esmaspäeva keskpäevaks oli Kirimäe vaatetorn lammutatud ja ootas äravedu. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Esmaspäeval viis RMK lõplikult minema Kirimäe vaatetorni, mis sel kevadel amortiseerunuks kuulutati. RMK andis möödunud nädala kolmapäeval Lääne-Nigula vallavalitsusele ja Linnamäe arenguseltsile teada, et lammutab sel nädalal Kirimäe vaatetorni. Tööd pidid algama esmaspäeval ja eeldatav lõpptähtaeg pidi olema reedel. Tegelikult oli esmaspäeva keskpäevaks torn juba lammutatud ja selle detailid liikusid veoautokastis jäätmejaama poole. Teha jäid veel tornialuse maa silumistööd. Lammutamisele kulus töömeestel kaks tundi. RMK Lääne-Eesti piirkonna külastusala juht Marju Pajumets ütles, et torni lammutamise põhjusteks olid nii torni kehv seisukord kui ka maaomanikuga kokkuleppele mittejõudmine. Silma õpikoja loodusõppe juhendaja Marko Valkeri sõnul on lammutatud Kirimäe torni asukoht selline, kust avanes väga hea vaade Saunja lahele. „Torni vaatevälja jäi kõige linnurikkam piirkond, seda eriti varakevadel, kui jää hakkab lagunema,” ütles Valker. Et torni lähedal on Taebla jõe suue, kuhu tulevad esimesed varakevadised saabujad, oli Valkeri sõnul neid tornist hea vaadelda

Riigimetsa majandamise keskus (RMK) lammutab Läänemaal kaks vaatetorni. Ühest küljest on põhjenduseks see, et maa omanikud ei soovi enam vaatetorne oma maale, teisalt kinnitab RMK, et vaatetornid on amortiseerunud ja kasutajatele ohtlikud. Pealtnäha korralikule Kirimäe vaatetornile on ühe ohu allikana välja toodud, et käsipuult võib saada kätte pinnu ja kuuemeetrisel trepil on vaja vaheplatvormi, muidu võib trepilt kukkuda.

[caption id="attachment_396425" align="alignnone" width="2000"] Kirimäe vaatetorni seisukorda hinnanud audit leidis küll puudusi, kui torni lammutamise peamine põhjus on maaomaniku vastuseis tornile. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Riigimetsa majandamise keskus (RMK) on otsustanud selle aasta jooksul lammutada kaks Silma looduskaitsealal olevat vaatetorni – Tahu ja Kirimäe. „RMK soov ei ole olnud kindlasti midagi lammutada,” ütles RMK külastuskorraldusosakonna juhataja Marge Rammo. Tema sõnul on RMK eesmärk vaatetorne korrastada või ehitada uusi. Praegu on RMK lehel välja toodud, et mõlemad vaatetornid on amortiseerunud ja kasutamiseks kõlbmatud. Rammo tunnistas, et lammutamise põhjus pole mitte amortisatsioon, vaid see, et maaomanikud ei soovi vaatetorne oma maale. „Mõlema torni puhul ongi kokkuvõte see, et tornialuse maa omanikud ei ole nõus sõlmima lepingut maakasutuseks RMK kasuks,” ütles Rammo.

Ikka ja jälle tõusevad siin-seal probleemid, et maaomanik on sulgenud pääsu mere äärde. Nii on näiteks Lääne-Nigula vald käinud aastaid maaomanikuga kohtus, et avada tee Ramsi puhkekohani. Nüüd aga rahastas seesama vald kaasava eelarvega projekti, mis sulges tee Kirimäe saare ujumiskohani. Projekti eestvedajad võivad küll öelda, et teele paigaldatud massiivsest tõkkepuust võib jalgsi mööda minna, kuid kui tõkkepuu mõlemal pool on vaid inimese jagu ruumi ja selle taga sissesõitu keelav märk, tekib kergesti eeldus, et edasiminek on keelatud.

[gallery ids="395871,395873,395876,395880,395882"] Fotod: Malle-Liisa Raigla Kirimäe saare supluskohta viiv tee on suletud suure tõkkepuu ja sissesõitu keelava märgiga, mis jätab mulje, et parkimisplatsist edasi pole külastajad oodatud. Möödunud aastal võitis Kirimäe saare supluskoha korrastamine Lääne-Nigula valla Oru osavalla kaasava eelarve hääletuse. Saadud summa eest korrastati parkla, toodi ujumiskohta liiva ja pandi ujumiskohani viiva tee ette tõkkepuu. Tabalukuga suletud tõkkepuu on laiem kui tee ja selle kõrvale on paigutatud suur sissesõidukeelumärk. Jääb mulje, et edasi pole inimesed oodatud ei jalgsi ega rattaga. Lääne-Nigula valla kaasava eelarve tingimused nägid ette, et investeeringuobjekt peab olema avalikult kasutatav.