Eesti kultuurkapitali kujutava- ja rakenduskunsti valdkonna peapreemia sai Haapsalust pärit kunstnik Urmas Lüüs koos Hans-Otto Ojastega installatsiooni „Öökull huikas ja samovar undas ühtevalu“ eest. Installatsiooni idee oli enneolematu ruuminihke korraldamine väikeses galeriiruumis, selle muutmine hoomamatult mitmetasandiliseks ekspositsiooniks.
„Jah, aastapreemia tuli viimase näituse eest,“ ütles Lüüs õnnitlust vastu võttes. „Olen varem mõnel korral jõudnud nominentide hulka. Vahepeal, kui ise kultuurkapitali hindamiskomisjonis olin, ei tulnud see loomulikult kõne allagi,“ rääkis ta.
Jah, ära tegi, vot eto da!
Ei, siiski kahtlen – luua hoomamatu mitmetasandlikkus…
Tänan toe eest. Kunsti vahenditega muudeti mitmetasandiline ekspositsioon hoomamatuks ja siis sai peapreemia.
“… enneolematu ruuminihke korraldamine väikeses galeriiruumis, selle muutmine hoomamatult mitmetasandiliseks ekspositsiooniks.” Andra Kirna, mis selle lause [enneolematu] hoomatav mõte on?
Pingutage veel, kulla dirigent, katsuge natukenegi hoomata. Usun, et Teil ei tule seda ponnistust kahetseda, sest mina hooman kõnealuse enneolematu ruuminihke vahelt ning mitmetasandilisuse alt mõndagi (meedia)isu äratavat ning (mees)kunstitoonust tõstvat.
Head hoomaindu soovides
Teie talendi andunud imetleja Manuel Muhvin