Minu töötajad tõstavad pidevalt raskeid asju. Mitu tundi tohivad laotöötajad raskusi tõsta ja milline on maksimaalne lubatud raskus?
Konkreetseid piiranguid teisaldatavale raskusele õigusaktidega seatud ei ole. Küll aga toimub aastas ligikaudu 250–300 tööõnnetust seoses füüsilise pingutusega (raskuste tõstmine, kandmine, hoidmine, lükkamine, tõmbamine), mis moodustab 7–8 protsenti kõikidest tööõnnetustest. Lisaks tekitab raskuste teisaldamine ka luu- ja lihaskonnavaevusi, mistõttu on oluline riske hinnata ja õnnetusi vältida.
Tööandja roll on hinnata teisaldava raskusega kaasnevat võimalikku terviseriski ja seda ennetada. Terviseriski hindamiseks on sotsiaalministri 27.02.2001 määruse nr 26 „Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ lisas toodud selleks ka metoodika. Hindamisel võetakse arvesse nii teisaldatava raskuse massi, teisaldamise aega kui ka kehaasendit.
Näiteks tööl, kus naisterahvas teisaldab 8 kilogrammist raskust 8 tundi (üle 500 korra), tehes seda ülakeha kallutatud ette kuni 30 kraadi, toetades raskust vastu keha, istudes, seistes või pikemalt kõndides, hea valgustusega töökeskkonnas, kus põrand ei ole libe, on riskihindeks sellisel juhul 32. Kui aga raskus kaalub 16 kilogrammi, siis on riskihinnang 72. Arvesse tuleb võtta ka seda, et naistöötajate rakendamisel teisaldustööl peab tööandja jälgima, et teisaldatavad raskused ei ületaks nende eeldatavaid füüsilisi võimeid.
Kui terviseriski hindamise tulemusena selgub, et koormus on liiga suur, siis peab tööandja võtma kasutusele meetmed terviseriski vältimiseks või vähendamiseks. Riskihinnang 25–50 tähendab, et tegemist on suure koormusega ning ülekoormuse tekkimine on võimalik ka füüsiliselt tugeval töötajal. Sellisel juhul on vajalik töökorralduse muutmine ja töökoha ergonoomiline ümberkujundamine. Riskihinne üle 50 tähendab, et koormus on liiga suur, töökorralduse muutmine ja töökoha ergonoomiline ümberkujundamine on hädavajalik ning töö tuleb lõpetada kuni ümberkorralduste tegemiseni, näiteks kuni tehniliste abivahendite (tõstukid, kärud jm) kasutusele võtmiseni.
Kui riskide hindamist ei ole töökohal läbi viidud, siis on töötajal õigus sellele tähelepanu pöörata või hindamine ise vastavalt juhendile läbi viia ning hindamise tulemustest tööandjale teada anda. Ülalnimetatud määruse § 2 lõige 3 võimaldab töötajatel teisaldustööst ka keelduda juhul, kui vaatamata tööandja antud juhiste täpsele täitmisele osutub teisaldustöö töötajale siiski füüsiliselt liiga koormavaks. Keeldumisest tuleb tööandjat kindlasti ka teavitada.
Piret Kaljula,
tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant
