Igal aastal tuleb ette õnnetusi ja tulekahjusid, mis on tingitud elektripaigaldiste või -seadmete valest kasutamisest, nende puudulikust hooldamisest või hooldamata jätmisest. Mullu sai Päästeameti andmeil elektrist alguse vähemalt 145 eluhoonetulekahju. Eriti aktuaalne on teema peale pikka suve, mil võetakse taas kasutusele elektriradiaatorid, soojapuhurid jms.
Artiklis selgitame, millised on suurimad ohukohad ja mida saad sina teha, et tuleõnnetusi ära hoida.
Vananenud elektrisüsteem
Enne suurema võimsusega elektriseadmete nagu elektripuhurite ja -radiaatorite kasutuselevõttu tuleks esmalt tähelepanu pöörata kogu elektrisüsteemi seisundile. Vanemates hoonetes võib elektrisüsteem olla ajale jalgu jäänud ning juhtmestik ei pruugi olla suuteline kaasaegsete seadmete suurt võimsust läbi laskma. Viimasel juhul võib süsteem suurenenud koormuse tagajärjel ülekuumeneda, millest omakorda võib tekkida oht tulekahjuks.
Soovitus on elektrikütte kasutuselevõtu korral kutsuda elektrisüsteemi üle vaatama spetsialist, kes annab nõu ning sooritab vajalikud elektritööd turvaliselt ning läbimõeldult.
Oskamatult tehtud parandustööd
Aja möödudes seadmed kuluvad. Nii võivad endast ohtu kujutada näiteks vanad ja logisevad pistikupesad või katkise kaabli vahelt välja turritavad juhtmed.
Kui erinevaid juhtmeid on iseseisvalt kokku liidetud, teibiga lapitud või rippuma jäetud, võib puhkeda tulekahju. Naabrist haltuuramees võib küll esialgsed elektritööd ära teha ja sellega silmale nähtava probleemi lahendada, kuid elekter on kaval ning probleemid võivad seeläbi avalduda hoopis teises kohas, kust seda oodata ei oska.
Vargapesade ja pikendusjuhtmete väärkasutus
Tänapäeval leidub kodumajapidamistes rohkelt kodutehnikat. Kui elektrisüsteem on vana ja pistikupesi ei jätku, kiputakse „vargapesadest“ ja pikendusjuhtmetest laotama ohtlikke jadasid, mille tulemusel tekib juhtmete ülekoormus.
Olukorras, kus pistikupesi napib, aga soovid siiski uut elektriseadet vooluvõrku ühendada, tõmba pigem mittevajalike seadmete juhtmed seinast ja kasuta vabanenud pistikupesi.
Juhtmete paigutus
Sageli paigutatakse elektri- ja pikendusjuhtmeid raskete esemete alla või uste vahele. Küll aga tuleks arvestada, et välise raskuse mõjul saab juhe varem või hiljem kahjustada ning seade võib süttida.
Vajadusel tee seina või uksepiida sisse süvend või auk. Veel riskantsemad on seinast välja ulatuvad juhtmed, mis pole ühendatud pistikupesa või lülitiga. Nende otsad tuleb kindlasti isoleerida ja katta ühtlasi seinas olev avaus.
Elektritööd usalda ekspertidele
Elektritööd võivad olla väga ohtlikud, kui kasutatakse valesid töövõtteid. Seega ära kunagi tee keerulisemaid elektritöid ise, vaid kasuta selleks majandustegevuse registris registreeritud elektritöö ettevõtjaid, näiteks Eesti Energia elektrikke.
Elektrik kutsu kindlasti appi, kui on plaanis näiteks:
- elektriseadme remontimine, kontrollimine ja hooldamine;
- elektrisüsteemide projekteerimine ja hooldamine;
- kodumasinate, näiteks ahju või pliidi ühendamine elektrivõrguga;
- juhtmestiku paigaldamine;
- avariide kõrvaldamine.
Elektritööde kohta loe lähemalt meie kodulehelt või telli elektripaigaldise kontroll siit.
Tegemist on Eesti Energia Energiatarkuse blogis ilmunud looga. Energiatarkuse blogi on Eesti Energia loodud veebileht, kus jagame ajakohast infot energiamaailmas toimuva kohta ja aitame teha paremaid energiaalaseid otsuseid. Tänaste nippide abil loome nutikama homse.
