Kullamaa kool võttis kalad

Kaie Ilves

kaie@le.ee

Kullamaa kooli akvaarium. Foto Riina Gilden
Kuvatud 3 pilti, galeriis pilte: 5

 

Kullamaa kooli teise korruse koridoris elutseb ligi 300-liitrises akvaariumis neli kala: kaks Oscari-kala ja kaks põhjakoristajat.

Kullamaa kooli õppejuhi Riina Gildeni sõnul tekitavad kalad elevust.

Artikli lugemiseks tellige päevapilet, digipakett või logige sisse!

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
9 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Kliima
1 aasta tagasi

Suurem akvaarium ei vastaks kliimanõuetele. Kujutage ette kui palju kulutatakse energiat nende kalade pidamisele selles väikses akvaariumis.

Kkk
1 aasta tagasi
Reply to  Kliima

Suurem akvaarium vastaks selliste kalade nõuetele. 2 oskarit ja pleco peaks akvaarium olema vähemalt 600l

Kkk
1 aasta tagasi

Mulle tundub, et see akvaarium on liiga väike selliste kalade jaoks.

Mu meelest
1 aasta tagasi

see ei ole põhjakoristaja, see on hoopis klaasikoristaja (ancistrus), imeb suuga mööda klaasi üles-alla, muidugi hõljub ka niisama mööda akvaariumit. Põhjakoristaja on nagu “sardell” (torakatum), tema sahmerdab mööda põhja, aga seal akvaariumis ma seda kala ei näe. Endal kodus mõlemad isendid akvaariumis olemas, sp tean rääkida.
Edule! Meil kodus akvaarium, küll 100 liitrit väiksem ja juba paarkümmend aastat. Ei ole sellega mingit õnnetust. Ei ole see puhastamine, vee vahetamine jne jne midagi hullu.

Kkk
1 aasta tagasi
Reply to  Mu meelest

See on pleco.

Kkk
1 aasta tagasi
Reply to  Mu meelest

Ancistrus on samuti põhjakoristaja.

Ei ole,
1 aasta tagasi
Reply to  Kkk

põhjakoristaja on torakatum, nagu eespool kirjutati. Paljudele on need kalad jah ühed ja samad. Klaasikoristaja “koristab” ikka klaasi ja põhjakoristaja kahjuks mööda klaasi ei liigu 🙂

Edu
1 aasta tagasi

Issver, hullemat õnnetust pole olemas. Akvaariumi puhastamine, vee vahetamine, toidu andmine, valgustus peab neil põlema koguaeg…..jne

Õhin
1 aasta tagasi
Reply to  Edu

Suur osa sellest hooldamise tööst tehakse tänapäeva hea tehnika juures automaatselt, isegi söötmine. Kõige olulisem ongi mitte üle sööta. Huvitav jah, kelle tööks need muud toimingud jäävad, mõne õpetaja?😀 Eks alguse õhin, hiljem tekivad kogemused ja teadmised. Näiteks veidi suurem abilauake akvaariumi kõrval lihtsustab hooldamist. Vähemalt koridoris jooksmine lõppeb nüüd ära!