Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase küsimusepüstitus seoses kutsehariduse ressursikasutuse sihipärasusega täiskasvanutele tasuta kutseõpet võimaldades on tekitanud vilgast vastukaja.
Vaadates seda, kui paljud täiskasvanud on viimasel aastakümnel kutsehariduses pakutavast moel või teisel osa saanud ning et Eesti kutseõppuritest enam kui pooled ongi täiskasvanud õppijad, on reaktsioonid arusaadavad.
Põhjuseid, miks Eesti kutseõppur on üha enam täiskasvanud õppija nägu, ei tule pikalt otsida. Täiskasvanud õppijad on tulnud nende õppijate asemele, keda senine kutseharidus ei ole suutnud kõnetada ehk põhikoolilõpetajate asemele. Nii ongi kujunenud olukord, et kutsehariduse kõige suuremad ja andunumad austajad on õppijate arve vaadates valdavalt keskharidusega, aga küllaltki suures mahus ka kõrgharidusega tööturul juba hõivatud täiskasvanud.
Miks on meie elu peapeale keeratud? – aga sellepärast, et sellised tibid on üleujutanud avaliku sektori ametid, õigemini: Reform on külvanud selle umbrohuseemne üle ”riigipõllu” ja nüüd oleme omadega jõudnud täielikku pankrotti.
Vägagi adekvaatne hinnang toimuvale. Seesama kaunitar õpetas Haapsalus tasuta (!) koerajalutajaid, liiklusereguleerijaid ja tervisejuhte, nüüd õpetab ministrit. Mitte ei saa aru kuhu haridusest raha kaob.
jutt, ümber õppida on olnud vajadus neil, kes on valitsuse manipulatsioonide tõttu kaotanud töö ja perele sissetuleku
Nu vot, hakkab jälle see jama pihta. Pigem on põhiprobleem ikka korrastamata haridussüsteemis ehk konkureeritakse gümnaasiumitega, nii riigi, kui ka KOVide omadega ehk liiga palju on gümnaasiumikohtasid haridussüsteemis. Teiste riikide võrdluses läheb Eestis liiga vähe õpilasi kutseharidussüsteemi ning ka sealt üleminek akadeemilisse poolde on raskendatud. Mujal on selleks loodud spetsiaalne tugisüsteem ehk reaalses tööelus hinnatakse käelisi oskusi koos akadeemilise haridusega väga kõrgelt, seda ka Eestis konkurentsivõimelistes ettevõtetes. Täiskasvanute poole pealt kutsehariduses on probleem Eesti haridussüsteemis tervikuna ehk on süsteemne viga ehk õpetatakse õppekavadel, millel puudub reaalne väljund tööturul. Töö saamiseks tuleb minna ümber õppima ja nii saamegi 2 või 3… Loe rohkem »