Konkurentsiamet alustab järelevalvemenetluse Elektrilevi rikete likvideerimise võimekuse hindamiseks

Lääne Elu

info@le.ee

Foto: Pixabay
Kuula artiklit, minutit ja sekundit
0:00 / :
Foto: Pixabay

Konkurentsiamet alustab järelevalvemenetluse Elektrilevi tegevuse üle nädalavahetuse tormi tõttu tekkinud elektrikatkestuste likvideerimisel, et hinnata, kuidas ja kas Elektrilevi on oma valmisolekut elektrikatkestusteks parandanud.

Energiaturgude osakonna juhataja Marilin Tilksoni sõnul näitasid Saaremaal eelmise aasta detsembris toimunud elektrikatkestused puudusi Elektrilevi töökorralduses ja planeerimises. „Plaanime hinnata, kas leidude suhtes on tehtud järeldusi ning tehtud vajalikud muudatused,“ ütles Tilkson.

Alates 7. oktoobrist 2023 on üle-eestiliselt esinenud ulatuslikud elektrikatkestused seoses tavapärasest tugevama tuule ja tormi tõttu. Konkurentsiametile teadaolevalt põhjustasid tormituuled alates 7. oktoobrist 2023 laiaulatuslikke elektrikatkestusi üleriigiliselt ning katkestuse tipphetkel, 7. oktoobri 2023 õhtul, oli rikkelistest katkestustest põhjustatuna elektrita ca 51 000 klienti.

Konkurentsiamet soovib järelevalvemenetluse käigus uurida, kas Elektrilevi on muudatusi teinud võrguühenduse katkestuse likvideerimise protsessis ja kriisijuhtimises peale Konkurentsiameti etteheiteid seoses Saare maakonnas ulatusliku elektrikatkestuse likvideerimisel eelmise aasta lõpus.

Konkurentsiamet teeb riiklikku järelevalvet konkurentsi, elektri, maagaasi, kaugkütte, posti, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning raudtee, lennunduse ja sadama valdkondades.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
3 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Vahi aga
1 aasta tagasi

Konkurentsiamet peaks tegelema eelkõige võrgutasude struktuuri ja jätkusuutlikkusega. Samuti hindama riigi rahalist toetustegevust elektrivõrkudesse, kus Eleringile kui põhivõrgule tehakse eelistusi ning tarbijale teenindamiseks mõeldud jaotusvõrgud on jäetud vaeslapse ossa. Põhjuseks tuua ainult desünkroniseerimine on lühinägelik, pigem peaksime küsima, et miks põhivõrk Elering ei taha seadusest tulenevat kohustust täita ehk investeerida nn “pudelikaela” tasu võrgutasude vähendamisse nagu näiteks Soomes tehakse. Kokkuvõtteks, kui Elektrilevi hoiaks igapäevaselt üleval nn tormikahju likvideerimise mehitatust, siis oleksid jaotusvõrgu tasud tarbijale kordades kõrgemad. Kas seda tahetaksegi?

Nii on,mille eest juba elektriga võrdselt tasuda
1 aasta tagasi

Et mida rohkem vôrgutasu maksame, seda kehvemaks teenus muutub! Arvan, vôrgutasus tuleb küll tasaarvestus teha päevade eest
millal teenust ei osutatud! Ja üldse

põhjendus
1 aasta tagasi

saab olla üks , tuleb järsult tõsta võrgutasusid