Üle tuhande Metsküla raamatukogu teose jõudis täna Haapsallu tasuta raamatute laadale, kust hoiuraamatukogu koduta jäänud väärtkirjanduse minema viib.
Neli päeva tagasi, teisipäeva keskhommikul, kobab Metsküla raamatukoguhoidja Tiina Ulm kahekorruselise kortermaja eeskojas võtmete järele, pomiseb endamisi „On ikka imelik küll…“ ja ohkab, kummargil maas. Tegelikult küll kunagine raamatukoguhoidja, sest Lääneranna vallavolikogu pani raamatukogu kinni. Võtmed mati alt kätte saanud, hakkab Ulm aegamisi trepist üles minema.
Raamatud on kodanlik igand..katlamaja ahju ja jutul lõpp
Võibolla polegi seda kirjaoskust nii väga vaja?
Õige…lugeda ja kirjutada oskavad tulevikus ainult Reformierakondlased.
Ülejäänud on kottides ja ahelates orjad
Mida võime järeldada olukorrast, kus koolide sulgemist nimetatakse haridusreformiks ja raamatukogude sulgemist reorganiseerimiseks? Nagunii on raamatukogude fond aegunud (ligilähedane tsitaat Ingvar Saarelt). Absurd on agunud baasilt toimetada aegunud baasiga. See ei ole muutus.
Naabrid jälle korraldavad sõjalist erioperatisooni. Ega see sõda ju pole?
See raamatukogu oleks pidanud jääma!
Ei oleks.
Järele mõeldes ikka oleks pidanud!
Ikka ei oleks
Normaalses Eestis peab olema iga kilomeetri tagant raamatukogu ja 3 km kaugusel kool.
Normaalses omavalitsuses tehakse otsuseid puudutatud sihtrühmaga aegsasti läbi rääkides, kokku leppides. Kui omavalitsus tahab olla autoriteetne, ei saa ta käituda autoritaarse omavolitsejana.
Antud tahab olla autoritaarne.
Kuidas seda ette kujutad . Isegi koetermajas ei suuda inimesed omavahel kokku leppida , sa tahas palju laiemat kokkulepet eelnevalt
polegi vaja ette kujutada, vaid vaadata, kuidas teevad need, kellel see õnnestub: peab olema tahe leida ühisosa. Tahe peab olema.
Kus on kaks eestlast seal on kolm arvamust
Antud juhul on 13 käe arvamus ja vale arvamus.
Igas talus ongi eraraamatukogu.
Jah, need tiinad…
Ah, las räuskavad. Küllap saab ühel hetkel oma palga, ja see pole mitte 2500 eurot kuus.
Tuleb vist hakata Viluvere metsa punkrit rajama
Vanasti ei olnud taludes elektrit ja lapsed said targaks petrooleumilambi valgel õppides.
Lülitame taludes elektri välja, siis ei ole Eestisse vaja meretuuleparke ja aatomielektrijaama.
Vanasti polnud pooletoobiseid ka erinevate nimedega, sh. Tootsid, kommenteerimas.
Vanasti ei olnud Interneti ja siis sai ainult kõrtsi või poe juures lõugu lõksutada.
Pook, ma olen Teie talendi andunud austaja : )
jah
Ma pole veel täispikka LE artiklit lugenud aga esmane emotsioon on nagu Veiko Vihuril: objektiiv. ee/kolumn-veiko-vihuri-kui-suda-utleb-et-eesti-riik-on-surnud/ .
Mõni kaaskommija on Metsküla teemal väitnud, et Matsalu kandis praegu toimuv on vallavalitsejate, mitte riigivalitsemise probleem aga ma ei saa sellega nõustuda. Ka 1940-tel polnud vallaelu ümberkorraldused kohalike otsustada. Põhimõttelised muudatused algatati ikka ladvikus Toompeal (Moskvas, Brüsselis, kus iganes). Maa tühjendamine põliselanikest (elanikest üldse) klapib ideaalselt progressifanaatikuist etnofoobide masterplaaniga.
Siis millega seletate, et valitsus on juba ära otsustanud need meetmed, mis aitavad säilitada väikesi kodulähedasi kuueklassilisi algkoole, ja millistest antud juhul jätkuks kõikidele valla koolidele? Ei veena see jutt, kisub pigem sinna vandenõuteoreetikute kanti.
on eesti põhiseaduses, et eesti on rahvusriik, aga tegelikult taas okupeeritud, nii et pole midagi seletada
Nende meetmetega olevat see lugu, et väikekoolis peaks olema 30õpilast, et toetust saada ja seda mingi ajaperioodi jooksul. See aitab ehk mõne aasta jooksul aga edasi laste arv väheneb ikka. Teine oluline asjaolu on see, et koolipoliitika sõltub rahvastikupoliitikast ja olukord on kahel viimasel aastal olnud lausa katastroofiline. Samal ajal teeb riigivõim otsusi, mis veelgi suurendavad ebakindlust laste saamise ees. Oli ju eelmine aasta kahe vabariigi aja kõige madalam sündimus ja selle aasta mõned kuud on eelmisest aastast veelgi madalamad olnud ja eeldatavasti ei lähe paremaks ka järgmine aasta. Kolmandaks meenub kuidas 2010 paiku umbes leevendati ajateenistusse võtmise norme ja… Loe rohkem »
Kuidas saab maal edaspidi elu jätkuda, kui igast kandist loobitakse maaelanikele ainult kaikaid kodaratesse? See ongi (Eesti)maa väljasuretamine!
30õpilast, meede sihitud 20-90 õpilasega koolile
Matile:
Mina seletan valitsuse käitumist sellega, et Eesti riigilaevale anti juba ammu täiskäik Sinise Lindi auhinna saamiseks aga viimasel hetkel enne kokkupõrget jäämäega käivitus seljaajus alalhoiuinstinkt või soov päästa pisutki oma renomeed. Sest toimuva piinlikkus on läbinähtav juba 7-aastastele lastele (vähemalt Metskülas).
Samas, Kallas(t)e silmis on Eesti riigi juhtmõtteks jätkuvalt kõigi maailma majandus-, kliima- ja sõjapagulaste päästmine ning perfektse rohepöörde teostamine HÄVITADES reaalselt terviklikke loodusmaastikke megatuuleparkidega maal ja merel, + kaevandustega ja süüa maakohtadest välja viimasedki tülikad mohikaanlased.
Aga ma ei taha hr. Põdraga siinkohal väga vaielda, sest olgu põhjused mis iganes, tagajärjed kurvastavad/häirivad meid ühtviisi.
on ikka tegemist härraga
Ju ikka on, sest mats ei lase ennast härraks nimetada ja annab solvajale peksa.
Pigem on ta ikka kadakasakslane
Kellamees Lible oli ka härra, sest ta oli alkohoolik.
Muuseas, ei mäleta, et Liblel oleks mitte kui kunagi töötegemine viinavõtmist seganud.
Hea Mati. Vaata see valitsus (riigi) saab lubada hetkel mida iganes. Aga mis siis juhtub, kui äkki valitsus kukub ja haridusminister vahetub ning koalitsioonileping kas muudetakse ümber või tuleb võimule ainuvalitsus ? Selles mõttes ma saan Lääneranna volikogu enamuse põikpäisusest aru, et ennem ei usu, kui meetme määrus on riigikogu heakskiidu saanud ja riigi eelarves vastav rida olemas. Praegu käib kohapeal(Läänerannas) mäng aga hoopis teistel alustel ja liikumapanev (loe: kokkuhoidev) jõud on palju proosalisem kui me arvatagi oskame….. Puhas poliitika ja võib olla natuke miskit muud ka. Kui on tahtmist siis tuleb leida võimalused. Küsimus ei ole selles, et ei… Loe rohkem »
Mehed nii ümarat juttu ei aja. Ühepäeviku mõtlemisel ei ole kunagi alust. Täna nii, homme naa, ei seleta mingit visiooni. Täielik pläust! Sege, teatud põhjustel ollakse “proosalisem kui arvata osatakse”.
Ja jäängi siia, kus olen – ühe rahutu elaniku juurde. Tal on hästi palju raamatuid, aga seda, kes ja kus ta on, ma ei ütle, kuna kardan, et Ingvar Saare võib jõuda ka koduste raamatukogude likvideerimiseni ; )
Ahah, ma olen juba paar-kolm aastat pead murdnud, et mis asi see on, mis kohapeal (Läänerannas) käib. Nüüd siis tänu isand M.M.-ile sain teada, et see on mäng “hoopis teistel alustel” ning et “liikumapanev (loe:kokkuhoidev) jõud on palju proosalisem kui me arvatagi oskame…..” “Puhas poliitika ja võib olla natuke miskit muud ka”? Aga austatud härra Malk, Te unustasite öelda, mis see miski muu on, aga seda tahaks nii väga teada. Usun, et ma pole ainus, keda see “miski muu” huvitab. Vahest olete nii lahke ja jagate oma teadmisi miskist muust ka nende lihtsurelikega, kel asjast aimu ei ole?
Meelis-poiss, ma millegipärast ei usu, et riigikogus hakkaks opositsioon vastu sõdima väikeste kodulähedaste koolide ja raamatukogude teemale – lihtsalt sellepärast, et selle on esitanud valitsus.
Väljas on 2023a , mitte enam 1923a . Ei unista ju keegi enam väikemeiereid , ühe lehma pidamist ,külakingseppa jne . Niisama on jõudnud oma loomuliku lõpuni ka need külaraamatukogud, külakoolid ja külarahvamajad