Aasta jooksul juhtub Eestis pisut üle 3000 haiglaravi vajava mürgistuse ja ligi 4000 mürgistust, kui nõu saamiseks helistatakse mürgistusinfonumbrile 16662. Viimastel aastatel on Eestis sagenenud alla üheaastaste laste mürgistusjuhtumid. Valdav osa õnnetustest juhtub kodudes ning tuleneb lapsevanemate kiirustamisest ja ohtude tähelepanematusest.
Möödunud aastal pöördusid Läänemaa elanikud mürgistusteabekeskuse infoliini poole 64 korral. Kõnede arv on olnud viimastel aastatel tõusvas joones, samas kui haiglaravi vajavate juhtumite arv on vähenenud. See näitab, et elanikud on mürgistusinfoliinist rohkem teadlikumad ning sageli ei vaja kannatanu haiglaravi, vaid piisab sellest, kui spetsialist telefoni teel juhendab, kuidas mürgistuse korral käituda.
Läänemaalt pöörduti Mürgistusteabekeskuse nõustajate poole eelmisel aastal eelkõige 18–64-aastaste täiskasvanute (36%) ja 1–4-aastaste laste (28%) mürgistuste asjus. Kuigi nendes vanusegruppides on mürgistusjuhtumite arv viimaste aastatega üldjoones vähenenud või enam-vähem sama püsinud, siis murelikuks teeb just alla aastaste lastega seotud mürgistuskõnede arvu tõus. Nii nagu pea igas vanuserühmas, on ka siin kõige sagedasemaks mürgistuse põhjustajaks lapse kätte ja suhu sattunud kemikaalid või temale mitte mõeldud ravimid.
“Läänemaa statistikast ilmneb, et enim kõnesid tehakse suvekuudel. Suviste külaskäikudega mürgistuste arv tõuseb, sest lapsed tegutsevad majapidamistes, kus nad igapäevaselt ei viibi. Enamasti leiavadki mürgistusõnnetused aset just kodustes oludes – sarnane pilt avaneb ka teistes maakondades,” sõnas Mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder.
Enamik lastega seotud kodustest juhtumitest on tingitud vanemate kiirustamisest või väsimusest tulenevast tähelepanematusest. “Need on inimlikud eksimused, mida on võimalik ära hoida, kui kodused ohukohad rahulikult läbi mõelda. Kõige tõhusam on luua kemikaalide ja ravimite hoidmiseks ja kasutamiseks selline süsteem, millega ohtlikud ained on laste käe- ja nägemisulatusest väljas ning mis ei vea alt ka siis, kui lapsevanem on väsinud või kui tal on kiire,” selgitas Oder.
Näiteks põhjustab sageli mürgistusi pisikeses 10 ml pudelis olev vedelik. “Väsinult või kiirustades haaratakse eksikombel vale pudel. Saame infoliinile kõnesid, kus lapsevanem on ravimi asemel andnud oma lapsele kogemata hoopis eeterlikku õli, e-sigareti vedelikku või kõrvatilku. Sellise olukorra vältimiseks tuleb ravimeid muudest väikestest pudelitest eraldi hoida,” kirjeldas Oder ja soovitas selleks kasutada näiteks hästi eristatavaid karpe.
Harvad pole ka juhud, kui imikud saavad mürgistuse piimasegust või hommikupudrust, mille valmistamiseks on kasutatud äädika või katlakivieemaldiga segatud vett. “Õhtul kallatakse veekeedukannu äädikat või puhastusvahendit ja hommikuks on see meelest läinud. Lapsevanemat haarab siis mure, et on sellise seguga keetnud kogu perele suppi või teed ja kohvi,” rääkis Oder ja innustas muretsemise asemel mürgistusinfoliinile helistama, et nõustajaga arutades olukorra ohtlikkusest selgust saada ja osata õigesti edasi tegutseda.
Ta märkis ka, et lapsed õpivad vanemate käitumist matkima juba päris varakult, mistõttu tasub kodukeemiat ja ravimeid kasutada nii, et laps seda ei näe. “Väikeste ja sageli ka värviliste tablettide neelamine ning lapsekindlate korkide avamine on neile millegi uue avastamine. Seepärast tuleks vältida ka kõiksuguseid turvapakendite avamist ja tablettide võtmist laste silme all,” ütles Oder.
Mürgistuskahtluse korral ei tasu muretsedes sümptomeid ootama jääda, vaid on soovitatav kohe eksperdilt nõu küsida. Mürgistusinfonumbrile 16662 saab helistada ööpäev läbi ning nõustamine on anonüümne. Samuti saab vajalikke näpunäiteid mürgistusõnnetuste ennetamiseks Mürgistusteabekeskuse kodulehelt 16662.ee.
