Kuula artiklit, minutit ja sekundit
0:00 / :
Lääneranna valla põhikoolide matemaatika lõpueksamist kukkus läbi iga neljas õpilane, mis on ka Eesti keskmine ja Läänemaa keskmine tulemus.
Kõige paremini läks eksam Virtsu koolis, kus kümnest lapsest kukkus läbi üks ja iga kolmas sai viie (punktisumma, mis viiepallisüsteemi teisendatuna on viis).
Läbi aegade on olnud Virtsu koolis tugev matemaatika. Ja see kes vähegi teadlik on teab ka selle põhjust. Nüüd see matemaatika õpetaja on Kullamaa koolis õpetaja ja seal oli ka parimaid eksami tulemusi Läänemaal 99prossi. Siit leian, et asi ikka õpetajas.
Loogilise mõtlemise alus vaatas end peeglist… kas see oli raske, või laiskus, või õpetamise viga?
1 läbikukkuja Virtsu koolis ei näita selle kooli tugevust. Statistilises mõttes võivadki seal klassis käia võimekamad õpilased (neid ju seal AINULT 10), aga et nüüd võrrelda teiste koolidega, kus tingimused võivad olla täiesti erinevad, ei anna see neile eelist. Nagu üleüldse statistikast teada, saab tõesemaid tulemused siis, kui nö uuritav valim on suurem ja sellega saab teha üldistusi ja võrdlusi, mis annavad õiglasema tulemuse. Kui Lihulas oleks ka olnud 10 õpilast või Virtsus 30, siis võiks küll need tulemused kõrvutada ja oleks päris põnev teada, kas Vestmann jääb peale ja Piibeleht alla või vastupidi.
Annan heameelega hagu. Kõik tõenäosused on 50%. Asi kas juhtub või ei juhtu.
Näe Virtsus juhtus nii, et üheksa õpilast kümnest olid edukad. Ja näe Lihulas juhtus nii, et kümme õpilast kolmekümnest kukkus läbi.
Mis edasi juhtuma hakkab, paistab sügisel. Igal juhul piisab kindlasti päris mitmele lapsevanemale sellest faktist, et otsida oma lapsele gümnaasiumi jaoks tiba tugevama tasemega kool. Kõiki muid ajakirjandusest läbi joosknud faktoreid arvestamata.
Muuseas, valimitest rääkides – põhikool on kohustuslik, ja kohustuslik on ka matemaatika lõpueksam. Soorituslävend on 50%. Kolmandik, saate aru – KOLMANDIK ühe põhikooli lõpetajatest ei suuda pooltest asjadest adekvaatselt aru saada…
Lapsevanem peab otsima tugevama gümnaasiumi?
Ega need 9last viielised pole ju.
On Lihula gümnaasium viimane mida valitakse.
Keegi ei keela teil (Andke nüü…) valimit laiemaks teha! Siis võibolla oleks teie jutul ka iva sees.
Seal Lihulas on 1 või 2 klassi ?
Lihula gümnaasiumis nagu ikka on 12 klassi
Ikka 9 ndas klassis
tulemusi peaks vast võrdlema ikka Pärnu-, mitte Läänemaa tulemustega?
See teeb tulemused paremaks.
Aga minu peremehel on Türi kolledzhist saadud magistrikraad : )
Kaua see lehe kaudu valla halvustamine kestab ? Ajakirjandus peaks olema ikkagi sõltumatu ja erapooletu.
Ajakirjandus esitab fakte, nagu ka kõik teised väljaanded oma piirkonna koolide kohta.
Kui keegi valda halvustab, siis vald ise. Kui Virtsus oli edukus 90%, siis keegi pidi kuskil olema ikka väga madalate sooritusprotsentidega, et valla keskmine 75 peale viia. Aga näe – kohitseda tahetakse just seda 90% tulemusega kooli…
Et mul on kombeks lugeda mitte ainult pealkirju, vaid ka lugusid endid, siis: Ajakirjanik on nentinud korrektselt fakte: Virtsu kool – 10 õpilast, 9 sooritanut, 1 läbikukkunu Varbla kool – 5 õpilast, 4 sooritanut, 1 läbikukkunu Koonga kool – 6 õpilast, 4 sooritanut, 2 läbikukkunut Lihula gümnaasium – 30 õpilast, 20 sooritanut, 10 läbikukkunut Valdkonna abivallavanem on avaldanud arvamust (ühtki kooli eraldi välja toomata) selle kohta, et 51 lõpetajast 14 kukkusid läbi. Tiba tühi jutt küll, sest tegelikult on lisaks tema enda väljatoodud võimalikele põhjustele veel teist sama palju. Aga vähemalt avaldas arvamust kedagi esile tõstmata ei positiivses ega negatiivses… Loe rohkem »
Vaata kui palju õpilasi Lihula koolis on!
Mis see siis puutub, et kui palju on õpilasi. Statistika numbrid sellest ei muutu.
Sirje. Vastupidi. Vallal peaks just heameel olema, et temal kolm tugevad maakooli. Jah kahjuks üks nõrk Lihula.
Koonga ptotsent ju sama kui lihulal
Vaadake, üks-kaks läbikukkujat igas klassis oleks täitsa tavaline. Lihula kooli klassi suurust arvestades isegi neli-viis. Aga kümme läbikukkujat…
Mati Põdra, kordan statistikat.
Koonga ja Lihula kooli tulemus on statistiliselt SAMA %.
Mati Põdra ei viitanud Koonga koolile, vaid sellele, et Lihula koolile kuhu tahetakse kõik lapsed kokku suruda. Aga kus kahjuks on tulemused alla selle, mis on koolides, kes on sunnitud minema omama haridusteed Lihula. Koonga koolilapsi me nagunii ei näe ka tulevikus Lihulas.
Ei näe ka Virtsu, Varbla ega Metsküla lapsi. Ja neid ei saa ka mitte kuidagi Lihulasse sundida.
Lõpe laste osas pead anda ei julge. Aga see ka logistiliselt lähemal.