Kiire hinnatõus on majanduses väga visa taanduma, kui see kinnitab kanda inimeste ja ettevõtete ootustes, palganõudmistes ja hinnakujunduses, seades nii pikemas vaates ohtu majanduse konkurentsivõime ja töökohad. Eesti Panga presidendi Madis Mülleri sõnul püüab just seda ohtu ära hoida keskpankade rahapoliitikas toimunud otsustav kursimuutus.
„Esmatähtis on hinnatõusutempo kontrolli alla saada ja keskpanga peamine tööriist selleks paraku on intressimäärade tõstmine,“ toonitas Müller täna Eesti Panga avalikul seminaril, mis käsitles intressimäärade tõusu mõju Eesti majanduse rahastamisele ning inimeste ja ettevõtjate toimetulekule.
Alates läinud aasta juulist on Euroopa Keskpank tõstnud intressimäärasid seitse korda järjest, kokku 3,75 protsendipunkti. Lisaks on hakatud rahapoliitika karmistamiseks piirama keskpanga võlakirjaoste ning vähendama bilansimahtu.
Müller möönis, et intressimäärade tõus on suurendanud paljude Eesti perede laenumakseid ja sundinud muid kulusid koomale tõmbama. „Kui aga võrrelda intressimäära tõusu mõju laenuvõtjatele sellega, kui suure tüki hammustab pere eelarvest kahekohaline inflatsioon, on selge, et intressitõus on laenuvõtjale küll ebameeldiv, kuid siiski väiksem probleem kui üldine elukalliduse tõus,“ osutas ta.
Eestis on eluasemelaen 150 000 majapidamisel ehk pea veerandil kõigist peredest. Keskmine laenujääk on 50 000 eurot. Eesti Panga arvutused näitavad, et euribori tõus nullist praegusele 3,6–3,7% tasemele lisab nende perede kuisele laenumaksele umbes 100 eurot, mis on 4% netosissetulekust. Peresid, kus laenumakse on suurenenud üle 300 euro, on vähe ning üldjuhul on laenu võtnud perede sissetulek märkimisväärselt suurem kui Eesti keskmine.
Ettevõtete intressikulud suurenevad Eesti Panga arvutuste järgi tuleval aastal mullusega võrreldes veidi enam kui kaks korda, mis on keskmiselt 10% nende kasumist. Viimaste aastate kasumiga kõrvutades peaks see olema ettevõtetele jõukohane.
„Suuremaid maksevõime probleeme me ettevõtetel ja majapidamistel praegu ei näe,“ ütles Müller. Ta möönis, et majandusolukorra halvenedes võib halbade laenude hulk kasvada, kuid selliste laenude osakaal püsiks siiski väike.
„Eesti Panga vaatest on oluline, et koos intressimäärade tõusuga suureneksid ka hoiuseintressid, mida pangad maksavad inimestele, kes oma raha pangas hoiustavad,“ rääkis Müller. „Olemegi seda juba näinud: ettevõtete tähtajaliste hoiuste keskmine intressimäär tõusis aprillis 2,3%ni ja majapidamiste oma 2,5%ni. Aastase tähtajaga hoiuse intressimäär on jõudnud mõnes pangas juba 4% juurde,“ märkis ta.
Millisel tasemel keskpanga intressimäärade tõus peatub, sõltub euroala majanduse üldisest käekäigust ja inflatsiooni arengust. Kõrged energiahinnad on juba kandunud üle muudesse hindadesse ja kiire hinnatõusu tõttu on ka palgakasv hoogustunud. Samuti annavad Euroopa valitsused eelarvepoliitikaga jätkuvalt majandusele ja hinnatõusule lisahoogu, mis ei tee keskpanga ülesannet lihtsamaks. Aprillis oli inflatsioon euroalal 7% ja Eestis aasta baasil 13,5%.
„Intressimäärasid me Eesti Pangas ega ka Euroopa Keskpangas otseselt ei prognoosi,“ ütles Müller. „Vaadates aga, kui kiire inflatsioon praegu siiski on, pean väga tõenäoliseks, et meid ootab ees veel rohkem kui üks 0,25%ne intressimäära tõus. Tõenäoliselt on ka liiga optimistlik oodata intressimäärade langust juba järgmise aasta alguses,“ lisas ta.
Euroopa Keskpanga märtsis avaldatud prognoosi järgi alaneb inflatsioon 2% lähedale 2025. aastal.
Aprillis kasvasid tarbijahinnad aastaga 13,5 protsenti, märtsis 15,3, veebruaris 17,6 ja jaanuaris 18,6 protsenti. Aastane inflatsioon oli aprillis 13,2%. Ehk hinnatõus ja inflatsiooni ei saa eraldi valida, mõlemad mõjuvad ühel ajal. EP võiks olla lihtsalt ühe ministeeriumi osakond, lõppeks raha mõtetu raiskamine.