Haapsalu põhikooli on selle kümneaastase eluea jooksul juhtinud ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Anne Mahoni.
Teel koolijuhiks jõudis Mahoni olla kümmekond aastat õpetaja ja paarkümmend aastat õppejuht Haapsalu gümnaasiumis. „Kuna olen kümme aastat direktor olnud, siis tunnen end selles ametis suhteliselt hästi,“ ütles ta. „Kui halvasti oleks tundnud, oleksin ära läinud.“
Tagurlik kool, ja probleem on eelkõige juhtkonnas. Üksikuid häid õpetajaid seal veel on, aga suures plaanis see kool ei arene kuhugile kuniks juhtkonnas ei toimu muudatused. Meil on hea keskkool ja hea algkool aga see mis vahepeal toimub on ikka päris hull.
Mis see hull seal on, mis toimub?
Täiesti tavaline normaalne kool, ainult üle rahvastatud, väike selle õpilasarvu jaoks.
Minu üheksandik ütleb, et enamus õpetajad on normaalsed, heatahtlikud ning direktor ka.
Koht kuhu lapsed tööajal viia, aga isegi seda ei suuda nad, et vastutavad alaealise eest kuni lapsevanem on tööl. Mitte mingit inimlikkust-individuaalset lähenemist. Kombinaat.
Millal tuleb HPK-li aeg, millal tehakse vahetunnid nutivabaks ja keegi võtab seal alaealiste eest vastutuse?
Sellisest kohast ei saa tulla terveid ühiskonna liikmeid.
no sõjaväkke mineku statistika ju näitab et 68% kes sealt koolist välja tulevad on ju invaliidid.
Nõus! Kombinaat, lastele pigem kahjulik kui kasulik. Ja direktor kes kaasavasse haridusse ei usu, ei muuda seal ka midagi paremaks. Päris masendav.
Kõik see moodne ”kaasamine” on viinud Eesti majanduse Euroopa põhja – viimaseks, ja rahva vaesusesse ning ühiskonna üleüldiselt kaosesse….
Kus kohast need lapsed sinna siis nii palju on tulnud?? Mina küll aru ei saa. Haapsalus elanikond vananeb ja ega noori palju ja sageli Haspsallu ei koligi.
Uuemõisa ja Linna Algkoolist, peale 6.klassi ning palju on nüüd Ukraina lapsi ka.
Ukraina lapsed lähevad vanematega kõik suurlinnadesse. Emadel vraske siin tööd leida.
Ei mingit kaasavat haridust. Keegi sel juhul ei vastuta, kõik nõuavad.
…”isegi seda ei suuda nad, et vastutavad alaealise eest kuni lapsevanem on tööl”
Oot, mis ajast on koolist saanud laste päevahoid?
Mingid uuemad trendid?
vahetunnis nutivahendid keelatakse, on lapsevanemad esimesed kisa tõstma, et miks meie lastele keelatakse üks või teine asi.
Ühelgi lapsevanemal ei ole midagi kobiseda, kui kooli kord oleks nutivahendi vaba.
Ei tea miks õpetaja peab selle nutivabaks tegema? See ikka lapsevanema mure. Kasvatage oma last ise, õpetaja õpetab!
To kui:
Olen ajast maha jäänud. Kuhu need lapsed koolipäeva ajal helistama peaks? Või kes neile helistab? Äri ajavad? Enda 11 aasta pikkusest Hps. 1. Kk käimisest ei meenu kordagi vajadust isale-emale v. vanaisale helistada. Ka mind ei kutsutud (kooli sekretäri juurde) telefonile.
Nutiseadmest leiab muidugi palju igasugu tarkust. Kuid koolis jagab teadmisi eelkõige õpetaja ja kindlasti on kuskil kooliarvutid.
Võib olla peab õpilane informeerima oma vanemaid tundide lõpust, et talle teataks autoga järele tulla? Mnjah. Ühe teise ameerikaliku moe järgi käivad Viimsi õpilased kodusid mööda kambaga pidutsemas.
Kuhu helistavad? Ikka emmedele. Kes helistavad? Ikka emmed. Selline abitu põlvkond on peale kasvanud.
aeg on edasi läinud, meeldib see meile või ei. Lapsed ei helistagi. Nad nimelt suhtlevad telefonis. Kasutavad igasugu väljendeid, mida ilmselt paljud täiskasvanud enam ei mõistagi……
Kui laps õppida ei viitsi ja käib koolis ainult aega surnuks löömas on see lapse enda ning lapsevanema probleem.