Anne Mahoni: kõige keerulisem on leida kompromissi

Andra Kirna

andra@le.ee

Haapsalu põhikooli direktor Anne Mahoni. Andra Kirna

Haapsalu põhikooli on selle kümneaastase eluea jooksul juhtinud ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Anne Mahoni.

Teel koolijuhiks jõudis Mahoni olla kümmekond aastat õpetaja ja paarkümmend aastat õppejuht Haapsalu gümnaasiumis. „Kuna olen kümme aastat direktor olnud, siis tunnen end selles ametis suhteliselt hästi,“ ütles ta. „Kui halvasti oleks tundnud, oleksin ära läinud.“

Artikli lugemiseks tellige päevapilet, digipakett või logige sisse!

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
21 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Elo
1 aasta tagasi

Tagurlik kool, ja probleem on eelkõige juhtkonnas. Üksikuid häid õpetajaid seal veel on, aga suures plaanis see kool ei arene kuhugile kuniks juhtkonnas ei toimu muudatused. Meil on hea keskkool ja hea algkool aga see mis vahepeal toimub on ikka päris hull.

Pärtel
1 aasta tagasi
Reply to  Elo

Mis see hull seal on, mis toimub?

no ma ei tea
1 aasta tagasi

Täiesti tavaline normaalne kool, ainult üle rahvastatud, väike selle õpilasarvu jaoks.
Minu üheksandik ütleb, et enamus õpetajad on normaalsed, heatahtlikud ning direktor ka.

Imeline Eesti
1 aasta tagasi

Kae emotsioonist kantud põrkajast ullikest, samas Annele jätkuvat tahet haridusvaol edasi tegutsemiseks. Eks meil kõigil ole omanäolised tegutsemismustrid ja see ongi täiesti normaalne, sest ühetaolisus ei ole üldse ahvatlev perspektiiv.

Kool millel on ainult kooli nimi
1 aasta tagasi

Koht kuhu lapsed tööajal viia, aga isegi seda ei suuda nad, et vastutavad alaealise eest kuni lapsevanem on tööl. Mitte mingit inimlikkust-individuaalset lähenemist. Kombinaat.
Millal tuleb HPK-li aeg, millal tehakse vahetunnid nutivabaks ja keegi võtab seal alaealiste eest vastutuse?
Sellisest kohast ei saa tulla terveid ühiskonna liikmeid.

kats
1 aasta tagasi

no sõjaväkke mineku statistika ju näitab et 68% kes sealt koolist välja tulevad on ju invaliidid.

Kurb
1 aasta tagasi

Nõus! Kombinaat, lastele pigem kahjulik kui kasulik. Ja direktor kes kaasavasse haridusse ei usu, ei muuda seal ka midagi paremaks. Päris masendav.

''kaasake'' edasi
1 aasta tagasi
Reply to  Kurb

Kõik see moodne ”kaasamine” on viinud Eesti majanduse Euroopa põhja – viimaseks, ja rahva vaesusesse ning ühiskonna üleüldiselt kaosesse….

Saima
1 aasta tagasi
Reply to  Kurb

Kus kohast need lapsed sinna siis nii palju on tulnud?? Mina küll aru ei saa. Haapsalus elanikond vananeb ja ega noori palju ja sageli Haspsallu ei koligi.

Eks
1 aasta tagasi
Reply to  Saima

Uuemõisa ja Linna Algkoolist, peale 6.klassi ning palju on nüüd Ukraina lapsi ka.

Kaunis
1 aasta tagasi
Reply to  Eks

Ukraina lapsed lähevad vanematega kõik suurlinnadesse. Emadel vraske siin tööd leida.

Raivo
1 aasta tagasi
Reply to  Kurb

Ei mingit kaasavat haridust. Keegi sel juhul ei vastuta, kõik nõuavad.

Info
1 aasta tagasi

…”isegi seda ei suuda nad, et vastutavad alaealise eest kuni lapsevanem on tööl”

Oot, mis ajast on koolist saanud laste päevahoid?
Mingid uuemad trendid?

kui
1 aasta tagasi

vahetunnis nutivahendid keelatakse, on lapsevanemad esimesed kisa tõstma, et miks meie lastele keelatakse üks või teine asi.

Abe
1 aasta tagasi
Reply to  kui

Ühelgi lapsevanemal ei ole midagi kobiseda, kui kooli kord oleks nutivahendi vaba.

Linlane
1 aasta tagasi
Reply to  Abe

Ei tea miks õpetaja peab selle nutivabaks tegema? See ikka lapsevanema mure. Kasvatage oma last ise, õpetaja õpetab!

En.
1 aasta tagasi
Reply to  kui

To kui:
Olen ajast maha jäänud. Kuhu need lapsed koolipäeva ajal helistama peaks? Või kes neile helistab? Äri ajavad? Enda 11 aasta pikkusest Hps. 1. Kk käimisest ei meenu kordagi vajadust isale-emale v. vanaisale helistada. Ka mind ei kutsutud (kooli sekretäri juurde) telefonile.

Nutiseadmest leiab muidugi palju igasugu tarkust. Kuid koolis jagab teadmisi eelkõige õpetaja ja kindlasti on kuskil kooliarvutid.

Võib olla peab õpilane informeerima oma vanemaid tundide lõpust, et talle teataks autoga järele tulla? Mnjah. Ühe teise ameerikaliku moe järgi käivad Viimsi õpilased kodusid mööda kambaga pidutsemas.

Alju
1 aasta tagasi
Reply to  En.

Kuhu helistavad? Ikka emmedele. Kes helistavad? Ikka emmed. Selline abitu põlvkond on peale kasvanud.

to En
1 aasta tagasi
Reply to  En.

aeg on edasi läinud, meeldib see meile või ei. Lapsed ei helistagi. Nad nimelt suhtlevad telefonis. Kasutavad igasugu väljendeid, mida ilmselt paljud täiskasvanud enam ei mõistagi……

En.
1 aasta tagasi
Reply to  to En

To aeg on edasi läinud:

Nõus! Aga minu koolipõlves olid põhilised, kellega koolipäeval suhtlesin, mu omad koolikaaslased. Nutifonis tippimise asemel astusid 10 sammu ja võisid sõbra v. vainlasega silmast silma suhelda. Taolist ehedat suhtlust peab ka elus olema. Millal laps seda ikka õpib kui koolieas. Seepärast, kui otsene majast väljahelistamise vajadus puudub, võiks mobiilid vabalt olla keelatud. Ehkki päriselus on seda raske või isegi võimatu tagada. Mis aga polegi eesmärk omaette. Piisab, kui nutiseadmises ‘nokkimist’ koolipildis näha pole. Ehk sunnib ainuüksi see rohkem pärissuhtlusele.

Kodanik
1 aasta tagasi

Kui laps õppida ei viitsi ja käib koolis ainult aega surnuks löömas on see lapse enda ning lapsevanema probleem.