Haapsalu vana kalmistu vanim seni säilinud hauatähis on kujult ebatavaline ja asub nelja põlispuu vahel.
Hauatähis on ebakorrapärase kujuga krobeline paeplaat, mis toetub sambale. Plaadile graveeritud saksakeelne tekst kõlab eesti keelde tõlgituna umbes nii:
„Minu armastatud naine
Anna Margareta von Drummond
kes sündis 16. juunil 1752, abiellus minuga 27. juulil 1770, suri õrnalt 12. aprillil 1803. aastal, kelle luud siin puhkavad, ma annan surnukeha mullale: ma tean, et mu Lunastaja elab ja ma joonistasin ja nikerdasin selle graveeringu sellele karedale kivile oma käega – Christian Renatus parun Ungern Sternberg
Haapsalus, 9. mail 1804”
Veel neli aastat tagasi oli Anna Margareta von Drummondi hauatähis mattunud mulla alla ja sellest paistis välja ainult pisike tükk. Plaadi välimus ja selle tekst oli teada ühe vana saksakeelse ajalehe fotolt. 2019. aastal kaevas restauraator Paul Uibopuu hauatähise pinnasest välja. Selgus, et see toetus mummudega kaunistatud kuusnurksele tundmatu päritoluga samba baasile, mille andsime üle muuseumile. Hauatähise Paul Uibopuu restaureeris ja nüüd kaunistab see ebatavaline hauatähis taas kalmistut.
Eks inimesi suri ka enne Vana Kalmistu loomist, kuskil peab asuma Veelgi Vanem Kalmistu?