Kristjan Pungas: inflatsiooni aeglustumistrend on jätkumas

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad märtsis eelmise kuuga võrreldes 0,7 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes aeglustus veebruari 17,6 protsendilt märtsis 15,3 protsendini. Euroalal pidurdus hindade tõus esialgsel hinnangul 6,9 protsendini.

Energiahindade alanemine ja tugevnev võrdlusbaas tõi kaasa inflatsiooni pidurdumise. Kuna väga kiire hinnatõusu periood jäi möödunud aasta kevad-suvekuudesse, siis hakkab võrdlusbaasi tugevnemine inflatsiooni aeglustumises suuremat rolli mängima. Mullu kevadel tõi Ukraina sõja algus kaasa naftahindade kiire tõusu, mistõttu mootorikütuste hinnad olid märtsis pea kümnendiku odavamad kui aasta tagasi. Gaasi hind on nüüdseks madalam ka energiahindade leevendusmeetmetes kehtestatud piirhinnast. Seevastu universaalteenus hoiab elektri hinda fikseerituna ning ei võimalda elektrihinnaindeksil alaneda börsipakettidega võrreldavas ulatuses. Lisaks tuleb arvestada, et aprillis said läbi energiahindade leevendusmeetmed, mis tähendab toasooja ja elektri hinna tõusu.

Märtsis võis täheldada osade toidukaupade sooduspakkumisi, aga kala ja köögivilja hoogsa kallinemise mõjul kallines toit kuuga 1 protsendi võrra. Tegu on siiski viimaste kuude aeglaseima hinnatõusuga ning võib anda märku, et suurem toidu kallinemise tsükkel on läbi saamas. Toiduainete mõningase odavnemisega kuulises võrdluses oleme kevadises inflatsiooniprognoosis arvestanud aasta teisel poolel.

Teenuste osas on näha kerget hinnatõusu aeglustumist, aastaga on teenused kallinenud 12 protsenti. Kulusurved ja pandeemiajärgne tugev nõudlus vaba aja ja reisimisega seotud teenuste järele hoiab teenuste hinnatõusu kiirena. Samas tuleb arvestada, et majanduskonjunktuur on nõrk ja majapidamiste pandeemiasäästud on lõppemas, mis muudab ettevõtetel hindade tõstmise edaspidi keerukamaks. Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi kohaselt tõusevad tarbijahinnad sel aastal 9,2 protsenti.

Kristjan Pungas

rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik