Mererannal asuva kodu terrassil päikeseloojangul jalad vees istuda on mõnus. Oma erilise kodu eest ollakse valmis välja käima suuri summasid. Käeulatuses terenduvat mõnulemist on aga takistamas seadus.
Praegune ehituskeeluvöönd ulatub saartel 200 meetrini merekaldast. Mujal mere ääres, aga ka suuremate järvede ääres on keeluvöönd 100 meetrit. Ehituskeeluvööndi erinev määramine paneb maaomanikud ebavõrdsesse olukorda ja seab maaomanikele saartel põhjendamatud piirangud ehitusõiguse realiseerimisel.
Keegi pole arvutanud, et poolemiljonilist korterit ei saa lubada noored pered, läänlased ega eestlased üldse!
Tuleb siia juurde pätte ja ahveriste, mis linna laastatud mainele mõjub hävitavalt 🙁
Mu arust kaa muutke ringi et ikka vähe varakamad saaksid päris vette kohe ehitada, sest mida rohkem helgete peadega varakate suvilaid maapiirkondadesse tuleb seda paremini kohe eesti elu lõkkele lõõb, ärimehed need on ainukesed kes teavad kuidas elada!
Sügav kummardus Urmas Laurile
ebaõiglus tuleb likvideerida, kogu maailmas on veepeale või kalda äärde ehitatud vaikülad, mis toimivad hästi, muidu neid ei tekkiks, see oleks ka kalanduse arengule hea, eriti rannakalandusele, mis praegu kiratseb, vanasti oli vormsis kusagil kuus kalapüügi brigaadi.
mu arust ka, igast elamud mis mere äärde ehitada annaks rannakalandusele ikka suure tõuke, siis saaks iga krundi pealt paati vette lasta pole meil vaja seda rannakaitsevööndit, hea aiad ehitada poole mere peale, ei pea mõrda panemagi.