Malle-Liisa Raigla fotod
Haapsalu linnavalitsuse arhitektuurikonkursi võitsid arhitektuuribüroo Molumba arhitektid Karli Luik, Johan Tali ja Harri Kaplan tööga „Kirsiaed”.
„Kaks tööd joonistusid kohe välja – „Linna maja” ja „Kirsiaed”,” ütles Haapsalu linnapea ja žürii esimees Urmas Sukles. Konkurents kahe esimese koha vahel oli tihe ja lõpuks hakkasid rolli mängima nüansid – ehitusmaterjalide hinnad ja maja hooldus. „Arvan, et tegime õige valiku,” ütles Sukles.
Sukles tunnistas, et esmapilgul oli paljude žürii liikmete, ka tema lemmik just teiseks jäänud töö „Linna maja”, mille autorid on Jaan Kuusemets, Keiu Tulev, Erko Luhaaru, Allar Esko, Anna Solts, Angelina Šilova ja Ervin Golvih arhitektuuribüroost Dagopen.
Kolmanda koha saavutanud töö „Lasse ja Bosse” oli Suklese sõnul kõige enam kirgi tekitav töö. „Haapsalu inimeste arvates ei sobinud sinna, Tallinna omad ütlesid, et sobib,” ütles Sukles.
Hea meelega tahaks näha kaasava eelarve 80000 eurose kulu aruandeid Metsa tänava kōnniteede ehituse kohta. Võib teha kultuurimajas esitluse.
Olen kahe käega poolt, aga tingimusel, et puidust hoone ehitatakse kuhugi pärapõrgusse, kuhu viib 10 km samasugust kiviteed nagu praegune peatänav.
Asendustegevuste aeg ajal, mil omavalitsusel on finantskriis. Kas tõesti peale harja ja kesikute pole kedagi, kes seda linna tahaks juhtida?
Noo inimesed ei taha tiktokkereid ka ju, mõelge mis veel siis saama hakkab! Parem las olla nii.
Rahvas valis ekre, aga valimiskomisjon arvas teisiti 🙁
Nii kohalikus kui üleriiklikus mõttes.
2 võimalust:
*teha lossiplatsile elamu hohollidele või
*teha olemasolevast lv kontorist elamu hohollidele
ära kutsu kurja kaela!
ja Suklest jääb aegade lõpuni meenutama postide rida vanalinnas …
Lasteaedadele majandamiseks jagatakse raha näpuotsaga, aga LV uus hoone tulgu!
Teid ei osata ehitada, aga preemiad peavad olema! Kus mõistus?!
Avalikud hooned peavad vastama energiatõhususe nõuetele juba varsti, siis on uue maja ehitamine õigem kui vana renoveerimine, ning puitmaja CO2 jalajälg väiksem.
Iseasi on on parkimine lossiplatsil. Kas hakkavad LV töötajad jalgrataste ja tõukerattaga tööl käima või veab Peetrikese rong neid hommikul kohale ja õhtul koju?
Eksite enamus väidetes!
Peetrike ei saavat ju mööda seda suklese aleed sõita sest pole maastikusuutlik…
Ilus hoone pidi tulema, kujutage ette- puidust!
Arvestades Haapsalu linna äärmiselt kehva finantsmajanduslikku olukorda (vt Postimees,03.03.2023) peaks linnavolikogu võtma esmalt volikogu päevakorda linnavalitsuse aruande raskest olukorrast välja rabelemiseks ning informeerima sellest ka valijat (linnakodanikke). Kujunenud olukorras peaks volikogu kriitiliselt üle vaatama kõik planeeritud investeeringud ja koostama eelkõige hädavajalike tööde kava. Täna, kus ujula on juba avariilises seisukorras, tuleks sellele objektile leida kiiremas korras rahalised vahendid. Samuti tuleks lõpetada poolikud lõpetamata teede remondid Metsa, Tamme ja Raudtee tänaval. Tekib küsimus – kas linnavalitsus on endale ikka teadvustanud, millises olukorras linn on?
Rahastus tuleb vast eri kohtadest, seda maja ei saa panna ühte patta teeehituse või mõne restorani toetusega.
Linnatänavate remondi ja linnavalitsuse majaehituse raha tuleb eri kohtadest? Väga põnev. Palun avaldada saladus siis ka linnarahvale. Mis salajased rahapajad linnal peidus on?
Vaat kus lops? Millisest restoranist jutt käib? Linnavalitsusel vaevalt, et rahalist võimekust omale uut maja ehitada on. Küllap selle maja ja linna teede remondiks peame lootma ikka riigi finantsabile, või arvab mõni teisiti?
see on natukene teisiti jah. Covidi ajal tuli ettevõtetele toetusi ju mitte Eesti teed asutusest või Harju KEK ist. On nii? Teede korrashoid ja lv maja on ka kaks eri asja, üks ei võta teiselt projektilt raha ära ja teine ei anna juurde, kui tegemata jääb. See lihtsalt on nii. Pole ühte suurt rahapada, kust siis võetakse vastavalt tujudele. Pole sellist asja.
Selliste suurte investeeringute rahastus käib omavalitsustel ikka läbi ühe suure rahapaja mille nimeks on riigieelarve. Ka eurotoetused kajastuvad riigieelarves. Investeeringute puhul jääb omavalitsustele omaosalus ning see kõigub suurusjärgus 10-50%. Ja eks tehakse rahaeralduse otsuseid ka vastavalt tujudele, ei ole täna riigieelarve strateegias kusagil kirjas, et Haapsalu linn peab saama näiteks 5 miljonit uue linnavalitsuse hoone ehituseks.
Covidi aja pisitoetused oli pisku, mida ettevõtetele nende endi endi poolt makstud maksudest tagasi anti, ehk siis kaduvväike osa. Kogu riigi mängimine käib erasektorist kogutud maksurahade peal, vahet pole millisest pajast, kõikidesse neisse saab raha vaid erasektori maksudest ( ka euroopa toetused on kogutud tegelikult ju erasektori maksudest). Ka riigiametnike palgad ja mis iganes muu. Riigipalgalised muidugi väidavad et nad maksavad ka ju makse. Aga küsiks siis nii et kui sa oma lapsele annad taskuraha ja võtad sellest osa tagasi ( niiöelda maksudeks ), kas siis su pere tervikuna sai raha juurde või sa lihtsalt tõstsid raha taskust-taskusse? Riik ja… Loe rohkem »
Lugege Postimeest,avardab silmi.LE võiks seda artiklit refereerida.