SEB poolt veebruaris korraldatud uuringust selgus, et 46% eestimaalastest säästis viimase poole aasta jooksul vähem kui sellele eelnenud poolaastal. Ka Lätis ja Leedus tõid üle poole (vastavalt 59% ja 64%) vastajatest välja, et säästsid viimase kuue kuu jooksul vähem või üldse mitte. Püsivalt panevad sama summa raha kõrvale ligikaudu veerand uuringus osalenud baltlastest.
Viimase kuue kuu jooksul säästis 46% eestimaalastest vähem kui sellele eelnenud kuue kuu jooksul. SEB eraklientide segmendi müügijuht Evelin Koplimäe tõi välja, et kuigi viimastel kuudel on säästmisaktiivsus langenud, siis võrreldes möödunud aasta septembris toimunud uuringuga on näha, et huvi raha kogumise vastu on kasvamas.
„Hinnatõus ja ebakindlus tuleviku suhtes on pannud inimesi rohkem oma majanduslikku olukorda analüüsima ja nähakse vajadust ka rohkem raha kõrvale panna. Võimalusi säästmiseks leitakse nii mõningate kulude, näiteks kodu sisustamisele ja elektroonikale tehtavate kulutuste edasi lükkamises kui ka igapäevaste kulude, näiteks meelelahutuse kärpimises,“ nentis Koplimäe.
Uuringu põhjal on näha, et nii Eestis, Lätis kui ka Leedus ligikaudu 25% vastajatest säästsid viimase kuue kuu jooksul sama palju kui eelnevatel kuudel. Rohkem pani igakuistest sissetulekutest kõrvale pisut üle kümnendiku vastanutest (Eestis 16%, Lätis 12%, Leedus 9% vastanutest), kusjuures kolmest Balti riigist on ainsana Eestis võrreldes 2022. aasta septembriga see protsent pisut tõusnud – 11%-lt 2022. aastal 16%-le 2023. aastal.
Üle poole Balti riikides elavatest inimestest ei tegele investeerimisega, selle tõid välja 63% vastajatest Eestis, 64% Lätis ja 59% Leedus. Neist, kes regulaarselt oma raha paigutavad, kavatseb järgmisel poolaastal samas mahus investeerimisega jätkata kõikides riikides ligikaudu viiendik vastanutest (Eesti 18%, Läti 22%, Leedu 24%). Vaid 9% Eesti ja 7% Leedu ning sama palju Läti vastanutest märkis ära, et plaanivad järgneval kuuel kuul investeerida senisest rohkem.
„Kuigi huvi investeerimise vastu on Balti riikides võrdlemisi madal, siis on viimastel kuudel Eestis lisandunud neid, kes kaaluvad investeerimisega alustamist – kui 2022. aastal vastas 11% eestimaalastest, et kaalub investeerimisega alustamist, siis 2023. aastal oli neid juba 17%,“ kirjeldas uuringutulemusi Koplimäe.
„Esile tasub tõsta, et investeerimist kaaluvad eelkõige nooremad inimesed, vanusegrupis 18-29, neist üle kolmandiku (36%) plaanivad investeerimisega alustamist, 30-39-aastaste seas oli neid 21%, 40 ja vanemate seas jäi aga vastav protsent 10 kanti,“ tõi Koplimäe välja. Ka Lätis ja Leedus on investeerimisele avatud eelkõige nooremad, kuigi Leedus on investeerimist kaaluvate nooremaealiste protsent siiski madalam kui Eestis ja Lätis (18-29-aastaste seas 28% Lätis, 19% Leedus kaalub investeerimisega alustamist).
kas mitte need rootslaste pangad arvasid, et nn. punased sendid tuleb ära korjata käibelt? Aga endal on SEK`id. Sakasamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia pole veel sellist jama “suust välja ajanud.”
miks eestlane hoiab ja kasutab svennsonide (rootslaste) panka? Või, et välismaa asi? Ja ka selle panga puhul on reffide ajal käinud rahapesu. Nii, et siis hea pestud raha pank. Hääd õnne pügatud lambad!
Paljud enam ei kasuta. Kodumaised alternatiivid ju olemas.
Miks ma ei usu sind SEB? Aga sellepärast et alles hiljuti oli uudis kus eestlaste säästud teevad uusi rekordeid.Äkki lepite omavahel meediaga kokku mida rääkida.
Kuigi nii tähtajaliste hoiuste kui ka arvelduskontode intressid on praegu rekordiliselt madalad ja langevad edasi, suurenevad Eesti kodumajapidamiste hoiused kindlalt. Eesti Panga septembri lõpu statistika järgi on eestlastel hoiuseid kokku pea viie miljardi euro ulatuses, mis on kindlalt meie iseseisvusaja suurim arv.
Kaja ja Jürgeni targalt ja nutikalt juhitud majandus on Euroopa parim, mis sellest, et mõned uudised väidavad, et suurim majanduslangus on EEstis, valetavad, va paremäärmuslased!
see pankade nuturalli siin kestab, mis kuradi investeeringud, kui inimene elab peost suhu, teie kasum on tohutu ja läheb eestist välja