Viimsi aatriumis täna peetud Eesti muuseumide aastaauhindade galal sai Haapsalus asuv Rannarootsi muuseum eriauhinna Ukraina heaks varjevõrkude valmistamise eest.
Ukraina heaks varjevõrkude valmistamise algatuse eest pälvisid erilise tänu lisaks Rannarootsi muuseumile ka Vabamu ja Tartu linnamuuseumi laulupeomuuseum ning varjevõrkude punumise algatajad Jaana Ratas ja Anu Lensment.
Viimsi Artiumis selgusid neljapäeval parimad muuseumiteod. Eesti muuseumide aastaauhindade galal jagati Muuseumirotte 10 kategoorias. Lisaks panid eriauhinnad välja nii Eesti Muuseumiühing kui ka EASi ja Kredexi ühendasutuse turismiosakond.
Rannarootsi muuseum kandideeris ka Muuseumirotile kogukonna sõbra kategoorias koostöö eest Noarootsi kooliga – Noarootsi koolis õppivad lapsed käivad muuseumis tunnis. Muuseumirott selles kategoorias siiski Haapsallu ei tulnud. Selle pälvis Tartu ülikooli muuseumi korraldatud festival „Toome müks: Milline on sinu unistuste Toomemägi?”.
Parima püsinäituse tiitli ja Suure Muuseumiroti võitis Tartu ülikooli muuseumi näitus „Toomkiriku saladuste kamber”. Näituse kureerisid Mariann Raisma, Tiiu Kreegipuu ja Karoliina Kalda.
Parima ajutise näituse tiitli ja teise Suure Muuseumiroti pälvis Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumi näitus „Raamatukujundaja töötuba. Jüri Kaarma ja hilisnõukogude trükikunst“. Näituse kuraator Maria Muuk, kujundaja Aadam Kaarma, graafiline disainer Anna Kaarma, konsultant Eve Kask.
Parim muuseumikogu arendaja on Tartu linnamuuseumi, Eesti kunstimuuseumi, Eesti meremuuseumi, Virumaa muuseumide ja Pärnu muuseumi ühistöös valminud veebipõhine kogude töö käsiraamat MuuWik.
Kõige kaalukamaks konserveerimistööks valis komisjon Eesti vabaõhumuuseumi konserveerimis- ja digiteerimiskeskuses Kanut uue hingamise saanud ikooni „Trooniv Kristus“ konserveerimise. Töid teostasid Kristina Aas, Viljar Talimaa, Ruth Paas, Heige Peets, Jaak Rand ja Jaanus Heinla.
Parim muuseumihariduse edendaja on Tallinna linnamuuseumi aastaprogramm „Apteeker Melchiori filmi radadel“. Programmi loojad on Küllike Tint, Anneli Jalava, Karoli Loo, Natalja Gritsõk, Hendrik Julius Kits, Kristel Lemming, Marge Sassi, Kristjan Arunurm ja Liina Altmäe.
Aasta teadustrükise auhinnaga autasustati Eesti arhitektuurimuuseumi trükist „Betoonist võlutud. Ehitusinsener August Komendant”. Trükise koostajad on Carl-Dag Lige ja Marje Eelma.
Parima teadusürituse korraldas Tartu linnamuuseum. Selleks on konverents „Kalmistud, lein ja leiud: surmakultuurist Tartus keskajast”. Konverentsi peakorraldaja on Arvi Haak.
Kõige kõvema muuseumiarendaja tiitel läks Eesti kunstimuuseumile projekti „Rohepööre Eesti Kunstimuuseumis” eest. Selle eestvedajad on Karin Vicente, Aleksander Meresaar, Ester Kangur, Johanna Lamp, Kaisa-Piia Pedajas, Erki Janvest ja Valmar Pappel.
Eesti muuseumiühing andis üle ka eriauhinna Terav Pliiats, mille sai Eesti tervisemuuseumi meeskond eesotsas Andres Arendiga terviseteemalise sisuloome ja selle turunduskommunikatsiooni eest. „
EASi ja Kredexi ühendasutuse turismiosakond tunnustas oma Rotilõksu-nimelise eriauhinnaga samuti esimese Eesti muuseumina rohelise muuseumi sertifikaadi saanud Kumu.
Muuseumiauhindade konkursile laekus tänavu 70 taotlust. Laekunud ettepanekutest valisid võitjad välja kultuuriministeeriumi juures tegutseva muuseuminõukogu komisjonid.
