Täna on lipupäev ja sel aastal lisandus kaks uut lipupäeva

Lääne Elu

info@le.ee

Eesti lipp. Foto: Urmas Lauri
Eesti lipp. Foto: Urmas Lauri

Täna, 3. jaanuaril on Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev, mille puhul austavad sinimustvalge Eesti lipu heiskamisega Eesti eest võidelnuid riigi- ja omavalitsusasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

Eesti lippe on oodatud heiskama ka seltsid, ettevõtted ja kodumajapidamised. Riigikogu otsusel lisandub sellest aastast kaks uut lipupäeva – eesti kirjanduse päev ning laulu- ja tantsupeo toimumise päevad. 2023. aastal tuleb Eesti lipud heisata vähemalt 22 päeva.

Vabadussõda algas 28. novembril 1918, mil Nõukogude Vene väed tungisid üle Narva jõe ning hõivasid 1919. aasta alguseks märkimisväärse osa Eestist. Loomisel olev Eesti armee, mida toetasid Soome ja mitme teise maa vabatahtlikud, suutis vastase rünnakud peatada ja tagasi tõrjuda. 1919. aasta märtsist oli peaaegu kogu eestlaste asuala taas Eesti Vabariigi kontrolli all. Ka edasistes ägedates lahingutes ei suutnud Punaarmee Eesti sõjaväe ja rahva vastupanu murda.

Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920, mil jõustus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel 31. detsembril 1919 sõlmitud vaherahu. Eesti kaotas sõjas 6275 inimest, neist 3588 otseses lahingutegevuses.

*

Uue lipupäevana tuleb 30. jaanuar, eesti kirjanduse päev, mil pöörata tähelepanu eesti kirjanduse ja kirjanike rollile Eesti kultuuris ja ühiskonnas. Seaduse seletuskirjast saame lugeda, et kirjandus avab tee esteetiliste ja eetiliste tõekspidamiste kujunemisele, isiksuse vaimu ja väljenduse rikastumisele, kommunikatsiooni mitmekesistamisele, võõra kogemuse omandamisele ning ühiskonna ja kultuuri sügavamale vastuvõtule. Seepärast on tähtis soodustada tarkade, loovate ja laia silmaringiga kodanike kasvamist. Selle alus on kvaliteetsed kirjandusteosed, aga ka inimesed, kes neid kirjutavad või neid tutvustavad, lugemishuvi äratavad ja lugema innustavad.

Eesti kirjanduse päeva tähistatakse Anton Hansen Tammsaare sünniaastapäeval. Eesti kirjanduse päeva lipupäevaks muutmise ettepaneku esitas Tallinna Kirjanduskeskus.

Teine uus lipupäev, tegelikult suisa kolm päeva järjest, on laulu- ja tantsupeo toimumise päevad 30. juunist kuni 2. juulini. Seletuskiri selgitab, et igal laulu- ja tantsupeol hoitakse Eesti lippu au sees ning see on sündmus, kuhu nii külalised kui ka esinejad kõige meelsamini ka ise Eesti lipu kaasa võtavad, väljendades seeläbi rõõmu oma riigi ning austust selle ühe tähtsama sümboli – lipu – suhtes.

Laulu- ja tantsupeod toimuvad üldjuhul igal kümnendil neljal korral juulikuu esimesel nädalavahetusel reedest pühapäevani. Laulu- ja tantsupeo toimumise päevade lipupäevaks muutmise ettepaneku tegi Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.

2023. aasta korralised lipupäevad

3. jaanuar    Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev
30. jaanuar  eesti kirjanduse päev
2. veebruar   Tartu rahulepingu aastapäev
24. veebruar  vabariigi 105. aastapäev
5. märts   Riigikogu valimispäev
14. märts  emakeelepäev
23. aprill  veteranipäev
9. mai    Euroopa päev
14. mai  emadepäev
1. juuni    lastekaitsepäev
4. juuni    Eesti lipu päev
14. juuni  leinapäev
23. juuni  võidupüha, jaanilaupäev
24. juuni  jaanipäev
30. juuni -2. juuli   XIII Noorte Laulu- ja Tantsupidu
20. august  taasiseseisvumispäev, 32. aastat Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest
1. september    teadmistepäev
10. september  vanavanemate päev
21. oktoober  hõimupäev
12. november isadepäev

1 Kommentaar
Inline Feedbacks
View all comments
Nimi kohustuslik
1 kuu tagasi

Huvitav miks, aga hommikustes riigiraadio uudistes isegi ei mainitud seda?! Ainult räägitakse ühte väljamaa uudist…