Eelmisel nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 7089 inimest, 35,8 protsenti nendest olid lapsed. Kokku registreeriti 1283 gripi haigusjuhtu, COVID-19 juhtumeid lisandus 3125.
Terviseameti gripikeskuse peaspetsialisti Olga Sadikova kinnitusel on haigestumuse intensiivsus kõrge, gripiviiruse levik on laialdane. „Grippi haigestumus kasvas 33 protsendi võrra. Hospitaliseerimiste juurdekasv oli 58 protsenti,“ selgitas ta. Ägedate ülemiste hingamisteede respiratoorsete nakkuste sihipärase uuringu kaudu (sentinel-seire) registreeritud andmete põhjal kasvas haigestumus kõikides vanusrühmades, suuremat kasvu täheldati vanemaealiste hulgas, kus haigestunute arv kahekordistus.
Esialgsete andmete põhjal moodustab A-gripiviiruste osakaal 47,8% kõikidest uuritud sentinel-proovidest. Eelmisel nädalal määratleti 108 A-gripiviirust, nendest 97 olid A-gripiviiruse A(H3) ja 11 A(H1) tüved. Nii Eestis kui ka Euroopas hetkel domineerib A gripiviirus (H3). A-grippi haigestunutest on ca 60% lapsed ning 32,4% tööealised inimesed. RS-viiruse osakaal moodustab 13,4%. Human metapneumoviiruse ja rinoviiruse osakaal moodustab võrdselt igaüks 7,7 protsenti. SARS-CoV-2 viiruste osakaal moodustab 6 protsenti.
Sadikova sõnul aeglustus grippi haigestumuse juurdekasv lõuna regioonis, haigestumus püsis stabiilsena Valgamaal ja Jõgevamaal. „Haigestumine neljakordistus Ida-Virumaal ja kahekordistus Lääne-Virumaal, Pärnumaal ning Põlvamaal,“ lisas ta.
Tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse esialgsetel andmetel oli eelmisel nädalal haiglaravil 38 patsienti, viimase kahe nädala jooksul on hospitaliseeritud 84 inimest. Hooaja algusest on gripi tõttu vajanud haiglaravi 138 inimest. Terviseametile laekunud andmetel on sel hooajal surnud gripi tüsistuste tõttu kolm üle 80-aastast inimest. Arvestades haigestumise suurenemist vanemaealiste hulgas, jätkub järgnevatel nädalatel hospitaliseerimiste kasv.
Nädala jooksul kinnitati 3125 COVID-19 juhtu, haigestumine püsib stabiilsena. Haigestumus on suurenenud väikelaste ja üle 50-aastaste inimeste seas. Hoolekandeasutustes registreeritud kollete hulka uusi koldeid ei lisandunud. SARS-Cov-2 levik on endiselt laialdane.
COVID-19 haiglaravi vajadus on aeglases kasvutrendis, kuid intensiivravi ja juhitava hingamise vajadus ei näita murettekitavat kasvutrendi. Kolmapäevahommikuse seisuga oli haiglas 290 COVID-19 patsienti, kellest 103 vajasid haiglaravi sümptomaatilise COVID-19 tõttu.
Sadikova tuletab meelde, et nii gripp kui ka COVID-19 raske kuluga haigused. „Eriti ohustatud on väikesed lapsed, rasedad, kroonilised haiged ja vanemaealised,“ selgitas ta ja lisas, et ka kergete sümptomitega inimene võib viirust levitada riskirühmadele, kelle jaoks võib haigestumine kujuneda eluohtlikuks. „Viirusleviku kõrghooajal tuleb vältida tõbisena riskirühmade külastamist,“ sõnas ta.
Viirushaiguste meelespea:
- Haigena püsi kodus!
- Riskirühma* inimesi külasta vaid siis, kui oled terve
- Kahtluse korral testi ennast.
- Haigestumise korral võta ühendist perearstiga või nõuandeliiniga 1220.
- Riskirühma inimesena väldi rahvarohkeid kohti või kanna seal maski.
- Vaktsineeri ennast, kui pole seda veel jõudnud teha.
- Järgi üldiseid hügieenireegleid!
* Üle 60-aastased, kroonilised haiged, rasedad, väikesed lapsed.
