Levinuimad vead, mida kodus pakendi sorteerimisel tehakse

Käimasoleval avatud tööstuste nädalal pööratakse erilist tähelepanu toidu kestlikule tootmisele, aga ka toidu tarbijapoolsele käsitlemisele. Lisaks liigsele toiduraiskamisele on teine terav teema toidupakendite õige sorteerimine.

Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse (TFTAK) toidu säilivuse, pakendite ja jätkusuutlikkuse suunajuht Kärt Leppik kaardistas ära põhivead, mida kodudes pakendite liigiti kogumisel pahaaimamatult tehakse.

„Koduste jäätmete sorteerimise eesmärk on suunata võimalikult palju pakendeid, st plastikut, klaasi, metalli, paberit ja pappi taaskasutusele ning vähendada põletamisele määratud olmejäätmete osakaalu. Pakendite maailm on aga väga kirju ning paraku ei ole veel kõikidel peal selgeid juhiseid tarbijale, millisesse prügikonteinerisse antud pakend sobib, mistõttu tehaksegi kodudes ka erinevaid vigu,“ kommenteeris Kärt Leppik, tuues välja ka kõige levinumad eksimused.

1. Munakarp paberkonteinerisse? 

Tegelikult on munakarp paberi taaskasutuse viimane ring. See on oma elu juba ära elanud ja rohkem sellest uut paberit teha ei saa. Munakarpe saab aga kasutada edasi munakarbina (kui ostate munad näiteks talunikelt ja hobikasvatajatelt, on nad kindlasti õnnelikud, kui toote neile tühjad karbid). Munakarp sobib hästi ka komposteerimiseks või tulehakatiseks kaminas ja ahjus. Kui kodus küttekollet ega komposti ei ole, tuleb munakarp visata olmejäätmete prügikasti.

2. Piima- või hapukoore kilepakend segapakendisse? 

Tundub loogiline – plastikust kilepakend, loputame veega puhtaks ja paneme pakendikonteinerisse. Nii lihtne see siiski ei ole. Piima- ja hapukoorekiled on tehtud komposiitmaterjalist (ehk erinevate materjalide kihtidest, mida eraldada ei ole võimalik) ning taaskasutusse need ei sobi. Komposiitmaterjali märgistuseks pakendil on number 7 kolmnurga sees ning rusikareegliks võib lugeda: kui pakendimärgistusel on kolmnurga sisse kirjutatud 7, ei ole see pakend taaskasutatav ja tuleb visata olmejäätmetesse. Tihtipeale aga pole taolistel pakenditel üldse peal mingit numbrilist tähistust ja seega jäta meelde – piima- või hapukoore kilepakend on olmejääde.

3. Fooliumikaas metallpakendisse?

Näiteks jogurtitopsidel oleva alumiiniumfooliumiga on lood samuti keerulised. Ühelt poolt on tegu ju metalliga ja loogiline oleks visata see sega-, plastik-, metallpakendi konteinerisse, kuid antud fooliumi probleem on see, et ta on liiga õhuke ja kerge. Segapakendi sorteerimisliinil võlutakse metallpakendid teiste pakendite seast välja spetsiaalse magnetiga, kuid antud foolium jääb paraku selle jaoks liiga kergeks ja läheb lihtsalt kaotsi. Lahendusi seega on kaks: kas paned ta olmeprügisse või, kui on olemas raskem metallpakend, nagu näiteks tühi konservipurk, paned fooliumi konservipurgi sisse. Sel juhul jõuab ta õigesse kohta.

4. Papist jäätisetops papp- ja paberisse?

Jäätisetopsid tunduvad küll olevad papist tehtud, kuid tegelikult on selle topsi sisemised pinnad kaetud hästi õhukese, käe ja silmaga peaaegu mitte äratuntava plastikukihiga, mis ennetab jäätise imbumist läbi papi. Topsi tuleb jäätis ju vedelal kujul ja enne, kui see ära jäätub, peab topsi sees püsima ja pakend mitte läbi vettima. Kuna plastiku kiht on nii õhuke, ei ole selle eraldamine papist võimalik ning paraku ei ole jäätisetops ümbertöödeldav. Selle koht on olmeprügi seas.

5. Tühi sinepituub metalli?

Sinepituub on tõesti tehtud metallist, kuid kuna tuubi ei ole võimalik pärast kasutamist loputada, ei tohi seda ka segapakendi konteinerisse visata. Määrdunud pakend ümbertöötlemisse ei sobi ning juhul, kui see konteinerisse siiski satub, rikub see teiste pakendite tasskasutusvõimalust. Tuubil on aga peal plastik kork, mille võiks siiski maha keerata, veega ära loputada ja pakendikonteinerisse suunata.

6. Smuuti plastikpudel plastikpakendisse?

Pane tähele, et osad smuutide plastikpudelid on tegelikult pandipakend. Ehk need tuleb koguda eraldi ja  viia hoopiski taaraautomaati. Saab pandiraha ka tagasi!

7. Leiva-saia-makaronide kottide klambrid pakendisse?

Usinamad jäätmete sorteerijad märkavad ka selliseid pisinüansse, nagu klamber, millega on kinni pandud saia või makaronide pakend, ning sorteerivad need eraldi pakendikonteinerisse. Tegelikult aga koosneb see klamber nii plastikust, kui metallist ning väiksuse tõttu ei ole võimalik need teineteisest sorteerimisliinil eraldada – nende koht on olmejäätmete seas.

Lihtsamaid põhimõtteid, mida jälgida kodus jäätmete sorteerimisel: 

• pakendikonteinerisse sobiv pakend peab olema tühi ja söögijääkidest enamvähem puhas
• määrdunud pakend, k.a. pizzakarp, kui ta on kastme- või juustuga koos, ümbertöötlemiseks ei kõlba;
• erinevatest materjalidest koosneva pakendi elemendid tuleb võimalikult palju üksteisest eraldada ja õigetesse konteineritesse suunata (näiteks pappümbrisega jogurtitops: pappümbris – paberisse, plasttops ja kaas – pakendisse, fooliumikate – olmejäätmetesse või konservikarbi sees metalli konteinerisse);
• läbivettinud või toiduga määrdunud salvrätikud paberkonteinerisse ei sobi, aga kompostikasti sobivad küll;
• kui pakendi peal on kolmnurkse märgise sees number 7, tuleb see visata olmejäätmete prügikasti – alati loe pakendit!
• kui ei ole kindel, vali olmejäätmete prügikasti kasuks.