Juhtkiri: pole märki, pole probleemi

Haapsalu peatänavat katvate kividega algasid probleemid juba enne, kui remonditud tee juuli alguses liiklusele avati. Avamispäevaks oli Haapsalu linnavalitsusele teada, et selliseks ülekäigurajad jääda ei saa, sest nende ehitamiseks kasutatud kivid ei vasta seadusega sätestatud nõuetele. Suvel põhjendas linnavalitsus ebamugavaid teeületusi sellega, et jalgratturid ja tõukeratturid võtaksid ristmikele jõudes hoo maha. Jalakäijatele ja ratastooliga liiklejatele toona ei mõeldud.

Nüüd, kolm ja pool kuud pärast tee avamist, on viiel ülekäigurajal, millest neli kulgeb üle Posti tänava, krobelised kivid siledamate vastu vahetatud, et ülekäigud oleksid seadusega kooskõlas ja puuetega inimestel oleks lihtsam liikuda. Kuus ülekäiku on aga ümber ehitamata – neid katavad endiselt krobelised kivid, mille taha võib kergesti komistada ja kukkuda. Nii ei pääse ka pärast Posti tänava viimast uuendamist ühest tänava otsast teise liikudes krobelistest teeületustest, sest peale Nurme tänava on kõigi kõrvaltänavate otstes endiselt krobelistest kividest ülekäigud. Vana kalmistu juurest kultuurimajani jõudmiseks tuleb olenevalt marsruudist krobelist ristmikku ületada kahel või kolmel korra. Ühesõnaga, pärast ülekäiguradade ümberehitust ei muutunud Posti tänaval liiklemine märkimisväärselt lihtsamaks. Aga linnuke sai kirja.

Posti tänava ülekäikude ümberehitust võib nimetada JOKK-skeemi ja elanikest hoolimise vahepealseks lahenduseks. Nimelt ütleb seadus, et kui ülekäigul puudub märk, on tegemist mitte ülekäiguraja, vaid ülekäigukohaga, ja viimastele ülekäiguraja nõuded ei kehti. See tähendab, et ülekäigukohtadel polnud vaja ka kive siledamate vastu vahetada. Päris JOKK-skeem olnuks siis, kui Haapsalu linnavalitsus oleks talitanud projekteerija ühe välja pakutud variandi järgi ja lasknud eemaldada ülekäigurada tähistavad märgid ka üle Posti tänava kulgevatelt ülekäiguradadelt. Sest kui pole märki, pole ka probleemi.