Kalatehast meenutavad vaid veetorn ja sadamaait

krimmi holm_malleliisa (1)

krimmi holm_malleliisa (3)

krimmi holm_malleliisa (4)

image_article

Galerii ja artikli nägemiseks tellige päevapilet, digipakett või logige sisse!

Malle-Liisa Raigla fotod

Kunagist Lääne Kaluri kalatehast meenutavad Krimmi holmil veel veetorn ja sadamaait, teistest poolsaarel asunud hoonetest on järel kruusahunnikud.

Krimmi holmile ehk rahvasuus tuntud Hakosse sissesõit on olnud suurema kärata avatud juba mõnda aega, sest poolsaare uus omanik Scandium Kinnisvara sai suve lõpus lammutustöödega ühele poole. „Me pole kellelegi kätt ette pannud,” ütles Scandium Kinnisvara tegevjuht Maido Lüiste holmil käimise kohta.

Krimmi holmile sõites tutvustab plakat tulevast Marienholmi ehk moodsat poolsaart, kuhu tulevad väikesed kortermajad, spaa, restoran, sadam ja kallasrada, kuid selle kõige valmimiseni jääb veel kümmekond aastat.

Seni on poolsaare uued omanikud tegelenud peamiselt lammutamisega. Tasandatud on pinnast ja rajama on hakatud kaldaäärset jalutusrada – maast paistavad kollased juhtmeotsad ja umbes poole poolsaare ulatuses lookleb vasakkaldal multšiga kaetud teerada. Lüiste sõnul on nii juhtmeotsad kui ka teerada ettevalmistus minimajade ehk väikeste hotellide paigaldamiseks. Tulevaks suveks plaanivad arendajad Krimmi holmile püsti panna kümme minimaja, millest esimesed peaksid saabuma juba jaanuaris.

„Tahame poolsaart rahvale avada ja sealset loodust näidata,” ütles Lüiste.

Taaskasutus

Poolsaar on täis hinnanguliselt kümne meetri kõrguseid kruusahunnikuid, mida on nii palju, et kokku ei anna neid lugeda. Hunnikud jätavad mulje, nagu oleks sattunud mõnele tööstusmaastikule, mida Läänemaalt naljalt ei leia. Hunnikud on kõik, mis on järele jäänud poolsaare hoonetest – lammutamisel tekkinud ehitusmaterjal purustati ja seda on kavas kasutada luidete ehitamiseks. Luidete eesmärk on varjata tuult ja peita hoonete alumisi korruseid, kruusa kasutatakse ka majade aluspinna tõstmiseks. „See on teise ringi ehitusmaterjal,” ütles Lüiste.

Keset poolsaart seisab aga kindlalt püsti maamärk – veetorn. Piiratud torn ei ole ja igaüks soovija saab sisse astuda. Alumisel korrusel on keegi suurele metallplaadile joonistanud naerunäo, keerdtrepp viib ülemistele korrustele. Lihtne trepile pääseda ei ole, sest astmed algavad kõrgelt. All olles kuuleb ülevalt pidevat krabinat – need on tuvid, kes torni katusel madistavad.

Kuigi torn jäi poolsaarele püsti, pole ehitajatel sellega veel konkreetseid plaane. Üks idee oli teha torni tippu vaateplatvorm ja alla kohvik. „Kogume veel mõtteid,” ütles Lüiste. „Tahame midagi ägedat teha.”

Kohe arendajad torni juurde ei asu, kõigepealt tehakse algust kolme poolsaare algusse kerkiva kortermaja ehitamisega. Kaks kortermaja tulevad väiksemad, üks suurem. Seejärel liiguvad arendajad samm-sammult poolsaare tipu poole. Lüiste sõnul hakkavad nad lähikuudel linnalt ehitusluba taotlema ja esimeste hoonete ehitust soovivad nad alustada kevadel. Keskmiselt kulub arendaja sõnul ehitamiseks umbes aasta, kindlaid kuupäevi veel välja hõikama ei kiputa. „Viimased aastad on õpetanud tähtaegadesse aupaklikult suhtuma,” ütles Lüiste.

Huvi ehitatavate majade vastu on Lüiste sõnul olnud üllatavalt suur, kuigi elamispindu pole veel kusagil müügiks pakutud ega neile reklaami tehtud. Kindlatel huvilistel on arendaja lasknud kaasa rääkida, millist korterit nad poolsaarel osta soovivad. „See on kogu Eesti mõistes unikaalne projekt nii arhitektuuriliselt kui ka keskkonna mõttes,” ütles Lüiste.

Maalid säilisid

Teine hoone, mis poolsaarele kindlalt seisma jäi, on kunagine sadamaait, mille rohtu kasvanud, kuid avatud ukse taga paistab üks suur autorehv, vana autoiste, ebamäärane konstruktsioon laes ja omajagu prügi maas. Ka aidas kostab pimedamatest nurkadest lindude toimetamist.

Vana sadamaaida katusest turritavad küll välja puuoksad, kuid see on ainus hoone, mille välisseintel on veel säilinud tänavakunstnik Lex Zoozi kolm maali. Neid saab legaalselt näha veel mitu aastat, sest poolsaare tipus asuv sadamaait on üks viimaseid hooneid, mida ümber ehitama hakatakse. Tsaariaegsele aidale on arendajatel plaanis peale ehitada klaasist teine korrus ja teha sinna restoran. „Esialgu ei tee selle hoonega midagi,” ütles Lüiste. Hiljem vaatab arhitekt, milline hoone täpselt sinna sobib ja kas maalid jäävad edasi nähtavale kohale või mitte.

Lagunevalt kailt sadamaaidani viivad rohtunud raudteerööpad. Kail tervitab saabujaid teadaanne, et seal on kunagi olnud Haapsalu geto, õrnalt paistab veel joonistatud keksurada. Betoonist kai äärel vedeleb söestunud puulatt.

Enamasti on Krimmi holm inimtühi, sinna satuvad vaid üksikud uitajad. Kuigi arendajad poolsaarel liikumist ei keela, tasub holmil liikudes olla ettevaatlik, sest teest turritavad välja traadid ja on ka auke, kus võib komistada ja kukkuda.

Krimmi holm

• 1880. aastatel kasutati holmi kohta nime Maarjaholm. Pärastise nime sai see Krimmi sõja järgi.
• 1861 rajati holmi tippu uus sadam, mille järgi hakati holmi nimetama ka Uus-Sadamaks. Vanimad hooned poolsaarel on vana kiviait ja vahimaja.
• 1946. aastal alustas uues sadamas tööd kalakasvatuse ja -töötlemisega tegelenud Haapsalu kalakombinaat, mis lõpetas tegevuse 1979. aastal.
• Seejärel tegutses holmil kalatööstus Hako, mis lõpetas tegevuse 2000. aastate keskpaigas.
• 2005 ostis Helter Kaubandus OÜ (praegu Kroonikeskus OÜ) Krimmi poolsaare 14,5 miljoni krooniga korruselamute ja ärihoonete rajamiseks.
• 2022 mais sai Krimmi holmi täieõiguslikuks omanikuks Scandium Kinnisvara AS.