Vastupanuvõitluse päeva tähistatakse mälestushetke ja -palvusega

Kuula artiklit, minutit ja sekundit
0:00 / :
Jüri Uluotsa kalm Kirbla kirikaias. Foto erakogu

​Neljapäeval tähistatakse vastupanuvõitluse päeva mälestushetkega Jüri Uluotsa kalmul Kirblas ja mälestuspalvusega Haapsalu Jaani kirikus.

Kell 10 kogunetakse Kirbla kirikuaias asuvale Jüri Uluotsa kalmule, et asetada sinna mälestuspärjad ja pidada kõnesid. Mälestuspalvuse peab EELK Lääne praostkonna praost Kaido Saak.

Kell 18 algab Haapsalu Jaani kirikus vastupanuvõitluse päeva kontsert–palvus, kus teenib EELK Lääne praostkonna abipraost Küllike Valk ja organist Lia Salumäe ning kontsertosas laulavad isamaalisi laule Do-Re-Mi laulustuudio laululapsed Anne Pääsukese juhendamisel.

Mälestusteenistusel meenutatakse Otto Tiefi valituse tähtsust Eesti ajaloos ja räägitakse valitsusliikmete saatusest.

Otto Tiefi valitsuse moodustamine  on sümboolse tähtsusega samm Eesti iseseisvuspüüdluste ja võõra võimu vastu võitlemises. Tiefi valitsuse nimetas ametisse Eesti vabariigi põhiseaduse kohaselt peaminister presidendi ülesannetes Jüri Uluots. Kuigi valitsus deklareeris Teises maailmasõjas neutraalsust, sai sinimustvalge Pika Hermanni tornis lehvida vaid mõne päeva.

Tiefi valitsusest sai alguse Eesti Vabariigi valitsuse tegevus eksiilis, mis andis 1990. aastate alguses täiendava poliitilise ja õigusliku argumendi Eesti vabariigi taastamiseks järjepidevuse alusel.

Valitsuse esimene koosolek toimus Tallinnas 20. septembril. Päev hiljem, 21. septembril 1944 teatas valitsus oma kohustuste täitmisele asumisest, raadio kaudu informeeriti sellest ka välisriike. Valitsuse deklaratsioon maailmale ja eesti rahvale jäi trükkimata, sest nõukogude pommirünnak lõi rivist välja trükikoja elektrivarustuse.

22. septembril 1944, vaid mõni tund enne Nõukogude Liidu vägede Tallinna jõudmist – lahkusid pealinnast viimased valitsusliikmed. Valitsus kogunes Läänemaale Puise randa Põgari külla, et oodata evakueerimiseks lubatud kiirkaatrit Rootsist. Paat saabus aga alles 29. septembril ning sellega põgenes Eestist vaid Helmut Maandi. Kaarel Liidak varjas ennast nõukogude võimu eest metsavennana ning suri 1945. aastal. Valitsuse ülejäänud liikmed arreteeriti ning mõisteti vangi või surma.

Otto Tiefi valitsuse moodustamine on sümboolse tähtsusega samm Eesti iseseisvuspüüdluste ja võõra võimu vastu võitlemises. Vastupanuvõitluse päeva tähistamisega teadvustatakse 22. septembril 1944. aastal Eesti Vabariigi seadusliku valitsuse kukutamist.

Ettepaneku 22. septembri tähistamiseks riikliku tähtpäevana algatasid 2005. aastal Isamaaliit ja Res Publica. Eelnõu esitamise käigus Riigikogule sai algsest Otto Tiefi valitsuse mälestuspäevast vastupanuvõitluse päev. Päeva tähistati esimest korda ametlikult 2007. Päeva eesmärk on tänada Eestile elanud eestlasi, kes ka võõrvõimu trotsides jäid kindlaks oma aadetele. See on päev, et  meenutada metsavendade, poliitvangide ja küüditatute  meelekindlust ning üldrahvalikku vastupanutahet.  Vastupanuvõitluse päeval on kohane ka meenutada, et just kirik oli keerulistel aegadel legaalne institutsioon, mis hoidis rahva lootust taaskord riiklikult vabaks saada.

Vastupanuvõitluse päeva aitab korraldada Eesti Endiste Metsavendade Liit.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
1 Kommentaar
Inline Feedbacks
View all comments
kes
2 aastat tagasi

mõrvas pastor Meri