Galerii: Ridala koolis tähistati vabadusvõitlejate päeva

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Heiki Magnus (esiplaanil) ja Mati Mandel Põgaris. Foto: Urmas Lauri
Kuvatud 3 pilti, galeriis pilte: 27

Täna tähistati Läänemaa vastupanuvõitluse päeva Kirbla kirikuaias, Põgari palvemaja juures ja Ridala põhikoolis.

Ridala põhikooli direktor Milve Viigand ütles, et Ridala kool osaleb vabadusvõitluse päeva tähistamisel juba neljandat korda. “Esimesel korral käisime Põgaris, siis olime Ridala kirikus, eelmisel aastal Kirblas ja tänavu oleme Ridala koolis,” ütles Viigand.

Täna kell 10 peeti Kirbla kirikuaias asuval Jüri Uluotsa kalmul mälestushetk. Hingepalvuse pidas Kirbla koguduse õpetaja Illimar Toomet ning korraldustoimkonna nimel asetati mälestuspärg. Jüri Uluots oli Ta oli peaminister 12. oktoobrist 1939 kuni 21. juunini 1940 ja peaminister vabariigi presidendi ülesandeis 21. juunist 1940 kuni surmani.

Kell 10.40 peeti mälestushetk Põgari palvemaja juures. Seal toimus 22. septembril 1944 toimus Otto Tiefi valitsuse viimane istung.

Heiki Magnus teadis rääkida, et Põgarilt läks lähedalasuvale Tauksi saarele ainsana üle mere toonane riigisekretär Helmut Maandi. “Sealt läks ta järgmisel päeval Liia laiule. Aga seda paati, mis valitsuse Roootsi viima pidi, ei tulnud. Lõpuks sai Maandi Tartu raudteelaste kaatriga minema. Aga see kaater, mis pidi Rootsist vastu tulema, oli ühe Hiiumaa laiu juures ootamas. Teised valitsuse liikmed jäid Põgarile ja 22. septembri õhtul peeti siin valitsuse viimane koosolek.”

Kell 11 algas vastupanuvõitluse päeva kontsertaktus Ridala põhikoolis. Kõnelesid kooli direktor Viigand ja riigikogu liige Raivo Aeg. Ajaloolane Mati Mandel rääkis Otto Tiefi valituse tähtsusest Eesti ajaloos ja valitsusliikmete saatusest.

Mati Mandel rääkis sellest, kuidas riigisekretär Helmut Maandi, kes oli Põgarilt Tauksi saare kaudu Hiiumaa laidudele jõudnud, sealt edasi Rootsi pääses.

“Hiiumaa lähedasel laiul nägid nad suuremat paati, see oligi see Rootsist tulnud paat, mis pidi neile juba varem [22. oktoobril Tauksi saarele] järele tulema. See oli 29. oktoobril. Nad võtsid peale 40 kaaspõgenikku ja sõitsid Rootsi,” ütles Mandel.

“Miks see paat hiljaks jäi?” arutles Mandel. “Asi oli nimelt selles, et paadimeeste meeskond Rootsis ütles ära, nad ei julgenud sõita. Kõik! Uue paadimeeskonna otsimsega läks aega. Erik Laid oli mees, kes seal seda asja ajas. Ta oli arheoloog, väga eestimeelne mees. Tema leidis uue meeskonna ja kolmekesi nad siis sõitsid. Hiiumaa all juhtus neil õnnetus, laevakruvi sai viga. Selle parandamine võttis mitu päeva aega. Selle tõttu nad hiljaks jäidki.”

Mandel rääkis, et eestlaste äraviimine Tauksi saarelt oli organiseeritud juba hoopis varem, juulikuus. “Selleks olid siin inimesed. Keegi Kuslap Rootsist,” ütles Mandel. “Tema eesnime ma ei tea, pole kuskilt leidnud. August Suitsbergil oli mootorpat, tema hakkas inimesi vedama Kõrglaiule, et sealt Roootsi kaatrile ümber istuda. Teine mees oli Albert Teenus Koka talust, tema organiseeris sinna [põgenike] kogunemiskoha. Kolmas mees oli Rodion Kreek.”

Mandel teadis rääkida, et kui nõukogude võim siia tagasi jõudis, siis need mehed arreteeriti ja mõisteti viieks aastaks vanglasse. “Kreek suri 1948. aastal vangis, mis teistest saanud on, pole teada. Niimoodi siin see asi käis,” lausus Mandel.

Toonane riigisekretär Helmut Maandi pääses Rootsi, viis kaasa ka valitsuse dokumendid ning ka selle 20. septembril 1944 ilmunud Riigi Teataja, kus ilmus peaministri vabariigi presidendi ülesandeis Jüri Uluotsa käskkiri, millega moodustati Otto Tiefi valitsus. .”Selle kaudu läks Eesti Vabariigi valitsuse järjepidevus edasi,” nentis Mandel.

Mandeli sõnul ongi Otto Tiefi valitsuse tähtsus selles, et riiklik järjepidevus viidi edasi Rootsi. “Rootsis hoiti seda 1953. aastani, siis moodustati seal pagulasvalitsus. 1991. aastal oli see Eesti iseseisvumisel oluline, et riik taastati järjepidevuse alusel,” tõdes Mandel.

Kontsertosas laulsid isamaalisi laule Ridala põhikooli laululapsed õpetaja Anne Pääsukese juhatusel ja esinesid Ridala rahvatantsijad Hilja Tamme juhendamisel.

Saalitäis koolilapsi oli ettekandeid kuulamas, paljud neist astusid üles kas laulukooris või tantsirühmas. “Ma ei ütleks, et neid koolitund ära jäi,” nentis direktor. Seitsmenda kuni ühkesanda klassi õpilased oli ettekandeid kuulamas. “Suuremad on võetud siia kuulama, väikestele on see teema liiga raske.”

Direktori sõnul oli raske ka lauljatel ja tantsijatel. “Me oleme alles kolm nädalat koolis olnud ja suve jooksul on palju ununenud. Aga iga esinemine annab neile juurde, püüamegi leida neile esinemisvõimalusi,” lausus Viigand.

Seda, et koolilastele vabadusvõitlusest räägitakse, on direktori sõnul tänuväärne. “Mina ise kuulasin ka huviga ja vaatasin neid pilte,” ütles Viigand. “Ja kui midagigi meelde jääb, siis on ka väga hea. Kui siit mõnelegi midagi meelde jääb, on asi õnnestunud.”

Vastupanuvõitluse päeva tähistatakse 22. septembril, sest sel päeval 1944. aastal kukutati Eesti vabariigi seaduslik, Otto Tiefi valitsus. Riikliku tähtpäevana tähistatakse 22. septembrit kui vastupanuvõitluse päeva alates 2007. aastast.

Päeva eesmärk on tänada Eestile elanud eestlasi, kes ka võõrvõimu trotsides jäid kindlaks oma aadetele. See on päev, et meenutada metsavendade, poliitvangide ja küüditatute meelekindlust ning üldrahvalikku vastupanutahet.

Fotod: Urmas Lauri

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments