Haapsalu vanalinna loodavas kaitsekorralduskavas on ettepanek laiendada muinsuskaitseala Väikese viigini.
Muinsuskaitseala laiendamise ettepanek koorus välja kevadel avalikul koosolekul. Muinsuskaitseameti Läänemaa nõuniku Kalli Petsi sõnul puudutab laienemine eelkõige Väikese viigi äärset piirkonda, Suur-Lossi ja Lembitu tänavat. „Valisime selle loogika järgi, et kui üks tänavapool on kaitse all, teine aga mitte, on see kummaline,“ ütles ta.
ja linnalt saab kui palju kompensatsiooni kui minu ostetud maja järsku mingi kaitse all on? unusta ära, valitsus-viletsus, kui korralikult igasugu tulevate probleemide eest nüüd ei pleki, siis unusta ära, et võid öelda mida omaenda soetatud hoonega teen. kasvõi lammutan maatasa kui miskipärast sellisel tegevusel mingit väärtust näen, ja ei ütle keegi midagi
Mis kasu sellest muinsuskaitsest on, kui Haapsalu Vanasse sadamasse kerkivad senist miljööd viimseni hävitavad kortermajaklotsid ja Õhtu kaldale (Laia ja Wiedemanni t. otste vahele) kubistlikud kivimajad? See pole edasiminek vaid tagasiminek, sest Haapsallu tullakse vaimustuma ajaloolisest õhustikust, mitte niigi kõikjal levivast ‘kubismist’. Seni on üldpildi päästnud järjekordne masu ja see, et mõni uusomanik osutub romantikuks või kainelt kalkuleerijaks, et ka puitpits ‘müüb’. Kuidas leida taolisi omanikke, kui järjekordne kinnistu müüki pannakse? Ehk peaks hoopis sellele keskenduma? Nt. Uus-Sadama tänaval tühjale platsile rajatud villa küll silma ei riiva, sest sobitub ülejäänud tänavaga.
Järgib Õhtu kalda tänavale ehitatav maja vana stiili: ümar maja ots koos tänavapoolse väheste kitsaste, laskeavasid meenutavate avadega on sarnane piiskopilossi kahuritornidega
loogika järgi jõuame lõpuks vahemereni välja
Milleks kottida lihtsaid maja omanikke oma totakate nõudmistega ja keeldudega? Ja “omad joped” ehitavad nagu tahavad ja keegi ei köhi?
On ka hea näide. 1 tohib ja saab. Teine ei tohi ega ei saa