2 C
Haapsalu
Esmaspäev, 22. aprill 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Kalli pets

Silt: kalli pets

Muinsuskaitse toetas Kullamaa ja Noarootsi kiriku katuseremonti

[caption id="attachment_419645" align="alignnone" width="1920"] Kullamaa kirik linnulennult. Foto: Urmas Lauri[/caption] Läänemaal saavad muinsuskaitseametilt tänavu suurima toetuse Kullamaa ja Noarootsi kirik, kus mõlemas on toetusraha eest kavas korda teha katus. „Summaliselt ei ole Läänemaale tulevaid toetusi vähe, aga toetust saanud objekte on vähe,” ütles muinsuskaitseameti Läänemaa nõunik Kalli Pets.

Kalli Pets: uus kord vana linna hoidmiseks

[caption id="attachment_394280" align="alignnone" width="1151"] Kalli Pets, muinsuskaitseameti Läänemaa nõunik. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Kui mullu märtsis sai välja kuulutatud, et valmimas on Haapsalu muinsuskaitseala kaitsekord, ning kutsuti kõiki avalikel väljapanekutel osalema ja arvamust avaldama, siis nüüd saab raporteerida, et kaitsekord on valmis, valitsuses kinnitatud ja kehtib 19. jaanuarist. 2019. aastal alustas muinsuskaitseamet kõigi juba pool sajandit tagasi kaitse alla võetud vanalinnade muinsuskaitsealadele seniste põhimääruste asemel uute ja ajakohaste kaitsekordade koostamise protsessi. Iga kaitsekorra sisu ja tekst valmis selleks ellu kutsutud töörühmade ühiste lugemiste ja arutelude toel, kuid väga suur roll oli seekord ka avalikkuse kaasamisel. Haapsalus toimus kaks suuremat linnarahvale suunatud üritust, kus esimesel küsiti omanike ja huvigruppide arvamust meie ehituspärandi hoidmise vajaduse kohta ning kaardistati muinsuskaitseala väärtusi, teisel aga anti ülevaade kaitsekorra koostamise edenemisest ning tutvustati täpsemalt uuenenud kaitsepõhimõtteid ja muinsuskaitseala hoonete jagamist kaitsekategooriatesse. Inimesed said esitada küsimusi ja teha ettepanekuid.

Taebla vana koolimaja on tuttuue katuse all

[caption id="attachment_410457" align="alignnone" width="1920"] Taebla vana koolimaja uus katus. Foto Urmas Lauri[/caption] Läänemaa kõige keerulisema katusega muinsuskaitsealune Taebla vana koolimaja sai sel nädalal täies ulatuses tuttuue tsinkplekk-katuse. Suur osa uuest katusest ehitati koolimajale mullu, kuid toona jäi 600 m² suurusest katusest maja esiküljel vahetamata 140 m². Muinsuskaitseamet toetas mullu Taebla kooli katuse remonti 100 000 euroga. Sellest terve katuse korda tegemiseks ei piisanud. Hanke võitnud OÜ Resteh vahetas välja umbes kolmveerand katusest – hoone mõlemad tiivad, mis olid kehvemas seisus. Keskmine, lihtsam osa, jäi toona tegemata.

Läänemaal ootab sel teeliste kirikute hooajal külalisi 22 pühakoda

[caption id="attachment_404504" align="alignnone" width="2000"] Läänemaal ootab teelisi ka Ridala kirik. Foto: Urmas Lauri[/caption] „Meie ülesanne kristlastena on hoida seda, mis meie kätte on antud. Nii Jumala rahu ja vaikust kui ka kõike seda sakraali, mis siin on, ja seda jagada,“ ütles Ridala ja Martna kirikuõpetaja Küllike Valk Ridala jahedas kirikus juttu rääkides. Sajandite jooksul siia kogunenud kunsti, kultuuri ja ajalugu oleks meist ikka väga isekas hoida ainult oma kogudusele,“ nentis Valk.

Lääne-Nigula kirik sai esimese kirikuna Läänemaal maakütte

[caption id="attachment_397570" align="alignnone" width="2000"] Lääne-Nigula koguduse õpetaja Kristo Hüdsi ja õpetaja Leevi Reinaru andsid tänujumalateenistusel üle kingitused – Marika Lekarkini maalid kiriku vanadel katusekimmidel. Foto: Andra Kirna[/caption] Lääne-Nigula kirik on Eesti keskaegsetest pühakodadest ilmselt esimene, mida hakkab kütma maasoojus. Leader-meetme, Kodukant Läänemaa, Lääne-Nigula vallavalitsuse ja annetajate toel rajatud maaküttesüsteem hakkab asendama senist väga kulukat õliküttelahendust. Mõnekümne aasta eest Raahe sõpruskoguduse abil rajatud õliküttesüsteem on küll töökorras ja võimeline kütma nii kirikut kui ka pastoraati, aga kogudusele väga kallis üleval pidada. Konsistooriumi kantsleri Andrus Mõttuse sõnul on Lääne-Nigula ilmsel esimene vana kirik Eestis, mida maasoojus kütma hakkab. „Väiksematesse kirikutesse on pandud õhkkütteseadmeid. Maakütte on saanud mõned pastoraadid, näiteks hiljuti Saaremaal. Ei tea küll ühtegi vana kirikut, mis niisuguse küttesüsteemi oleks saanud,“ ütles ta.

Haapsalu ja Lihula raamatuesitlus tõi kohale rohkelt huvilisi

[gallery ids="394266,394268,394270,394272,394274,394276,394278,394280,394282,394284,394286,394288,394290,394292,394294,394296,394298"] Fotod Kaire Reiljan Haapsalu ja Lihula vanalinna tutvustavad trükised, võtavad kokku nende linnade arenguloo ja toovad välja väärtused. Et Haapsalu ja Lihula lähevad inimestele korda näitas seegi, et neljapäeva õhtul oli Haapsalu kunstikooli galeriisse raamatute esitlusele tulnud oodatust tunduvalt rohkem inimesi ja raamatute virnad laual kahanesid kiiresti. Muinsuskaitseameti Läänemaa nõuniku Kalli Petsi sõnul valmis Eesti muinsuskaitseameti ja Norra kultuuripärandi ameti koostööprojekti raames üheksat väikelinna tutvustavad trükised. „Kõigis nendes on ka muinsuskaitsealad,” täpsustas Pets. Kõik üheksa trükist on allalaaditavad muinsuskaitseameti kodulehelt.

Riguldi mõis ootab uut omanikku

[caption id="attachment_392600" align="alignnone" width="1024"] Riguldi mõis. Foto kultuurimälestiste register[/caption] Tallinna linnavalitsus otsustas 79 600eurose alghinnaga müüki panna aastaid tühjalt seisnud Riguldi mõisahoone koos kinnistuga. „Ta on üks haledakene,” ütles muinsuskaitseameti Läänemaa nõunik Kalli Pets Riguldi mõisa kohta. Tema sõnul on mõisa aegade jooksul oskamatult ja hoone väärikust arvestamata remonditud saepuruplaatide ja Soome papiga. Samas uskus Pets, et peahoonet saab taastada ja hilisemate materjalide alt tuleb välja vana viimistlus. Samuti ütles ta, et mõisas on palju väärtuslikke pisidetaile, mis osaliselt on peidus. Näiteks on majas säilinud üks mantelkorsten.

Promenaadi hotelli asemele kerkib viiekorruseline spaa

[caption id="attachment_391191" align="alignnone" width="1250"] Muinsuskaitseameti hinnangul muudavad 1859. aastal ehitatud villa taga olevad aknad vaate liiga kirjuks. Foto: K-Projekt AS[/caption] Promenaadi hotelli omanikud plaanivad ajaloolise Peltzeri villa kõrvale mahukat juurdeehitist, mida muinsuskaitseamet heaks ei kiida. Poolteist aastat tagasi ostis hotelliärimees Tarmo Sumberg Promenaadi hotelli plaaniga luua sinna aasta ringi avatud spaahotell. „Tuleb täiesti uus ja nüüdisaegne hotell. Olemasolevast ei jää eriti midagi järele,” ütles plaanide kohta Sumberg eile. Nüüdisaegne hotell on Sumbergi sõnul mitmekülgne, kvaliteetne, turvaline ja efektiivne. „Tänapäeva kvaliteethotell ei ole lihtsalt koht, kus magada. Et inimestel oleks hea, tuleb kavandada ka kõik muu vajalik – toitlustus, töö, lõõgastus,” ütles Sumberg. Sumbergi hinnangul on Haapsalul võrreldes teiste kuurortlinnadega – Pärnu ja Kuressaarega – oht maha jääda. Tema sõnul on linn palju teinud selleks, et inimesed siia tuleksid. „Linnale oleks hea, kui siia tulijad oleksid siin võimalikult kaua, ja mitte ainult suvel,” lisas Sumberg.

Muinsuskaitselt said suurima toetuse Lihula mõis ja Vormsi kirik

[caption id="attachment_354635" align="alignnone" width="2000"] Suurim, ligi 100 000 euro suurune toetus läks Lihula mõisa peahoone fassaadi restaureerimiseks. Kaire Reiljan[/caption] Läänemaa ja Lääneranna valla kaitsealuste hoonete korrastamiseks eraldas muinsuskaitseamet tänavu üle 218 000 euro. Suurim, ligi 100 000 euro suurune toetus läks Lihula mõisa peahoone fassaadi restaureerimiseks. „Nüüd on plaanis terve esifassaad korda teha,” ütles Lihula mõisa haldava muuseumi direktor Marika Valk. Tema sõnul ei tähenda fassaadi remont pelgalt krohvimist, vaid ka näiteks drenaaži ja vanade akende väljavahetamist.