10.7 C
Haapsalu
Esmaspäev, 3. oktoober 2022
Avakülg Tags Kalli pets

Silt: kalli pets

Haapsalu vanalinna muinsuskaitseala laieneb

[caption id="attachment_375716" align="alignnone" width="728"] Haapsalu vanalinna muinsuskaitseala hooned on nüüd jagatud väärtuse järgi kolme kategooriasse. Muinsuskaitseamet[/caption] Haapsalu vanalinna loodavas kaitsekorralduskavas on ettepanek laiendada muinsuskaitseala Väikese viigini. Muinsuskaitseala laiendamise ettepanek koorus välja kevadel avalikul koosolekul. Muinsuskaitseameti Läänemaa nõuniku Kalli Petsi sõnul puudutab laienemine eelkõige Väikese viigi äärset piirkonda, Suur-Lossi ja Lembitu tänavat. „Valisime selle loogika järgi, et kui üks tänavapool on kaitse all, teine aga mitte, on see kummaline,“ ütles ta.

Saun ajas naabrid tülli

[caption id="attachment_365076" align="alignnone" width="2000"] Saue tänav 9/9a kinnistu omanikul on suured plaanid – ehitada juurde kortereid ning suurendada abihoonet, mis aga naabritele sugugi ei meeldi. Foto: Andra Kirna[/caption] Haapsalus Saue tänaval vahetas 9/9a kinnistu hiljuti omanikku, uue omaniku plaanid ajasid aga naabritel harja punaseks. Uus omanik Peeter Palusaar tahab teha nii tänavaäärsesse kui ka hoovimajja korterid. Ta soovib püstitada abihoonele juurdeehitise ja krundi sügavusse uue saunamaja. See põhjustabki naabrites kõige suuremat vastuseisu. Haapsalu linnavalitsus avaldas tutvumiseks ja arvamuste esitamiseks projekteerimistingimuste eelnõu. Oma vastuseisu avaldasid rahulolematud naabrid, aktiivsed linnakodanikud ja Vana Haapsalu selts ning linnavalitsus otsustas selle tõttu eelnõu tagasi võtta.

Punamonumendid ja sõjahauad

[caption id="attachment_362797" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu kesklinna on maetud nii esimeses kui ka teises maailmasõjas hukkunuid. Paremal asuvatel väikestel hauakividel on peamiselt eesti nimed. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Ukraina sõda on kolmandat korda päevakorda toonud nõukogude ajal paigaldatud monumentide saatuse – esimene arutelulaine oli kohe pärast Eesti taasiseseisvumist, teine 2007. aastal. Punamonumentide arvu Läänemaal ei tea täpselt keegi. Muinsuskaitseameti kultuuriväärtuste registris on neid kinnismälestistena arvel kuus ja Lääneranna vallas viis. Tegelikult on eri aegadel ja eri põhjustel paigaldatud monumente rohkem – nii kalmistutel, avalikus linnaruumis kui ka metsa all. Muinsuskaitseameti Läänemaa nõuniku Kalli Petsi sõnul on tal kontoris 1970.–1980. aastatest pärit kaustik, kus on kirjas, milliste koolide hooldada on millised obeliskid ja millal tuleb nende juurde pidulikult lilli viia. Samuti on märkmikusse kirja pandud monumentide mõõdud ja joonised.

Muinsuskaitse toetusi jagus üksikutele objektidele

[caption id="attachment_354512" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu arenguspetsialisti Ülla Parase sõnul on kalmistumüür ohtlikult välja vajunud. Foto: Urmas Lauri[/caption] Suur osa muinsuskaitseametilt toetust taotlenud Läänemaa objekte jäi toetusest ilma. Läänemaa objektidele eraldati 87 000 eurot, Lääneranna vallale 76 300 eurot. Taotlusi esitati aga mitu korda suurematele summadele. „Vaatan meie summasid – meie kultuuripärand lihtsalt hääbub ja sellest on hästi kurb,” ütles muinsuskaitseameti Läänemaa nõunik Kalli Pets. „Samas lähevad üüratud summad koolidele kiirtestide ostmiseks – aga see on paratamatu.” Läänemaa muististest suurima toetuse, 71 000 eurot, sai omandireformi reservfondist Vormsi kogudus kiriku pikihoone katuse vahetamiseks. Vormsi kirikuõpetaja Ants Rajando sõnul on 1988. aastal pandud plekk-katus avariilises olukorras. „Toona tehti see viga, et katuseplekk on ühekordsete valtsidega, mistõttu on katus 20 aastat läbi jooksnud,” selgitas ta. Rajando sõnul on läbijooksude tõttu kahjustada saanud ka kiriku puitlagi.

Taebla vana koolimaja sai toetust

[caption id="attachment_335056" align="alignnone" width="2000"] Taebla vana koolimaja. Foto: Urmas Lauri[/caption] Muinsuskaitseamet eraldas Taebla vana koolimaja katuse remondiks 100 000 eurot. Mullu jäi Taebla muinsuskaitse toetusest ilma. „Teadsime, et meid on sealtsaadik ootele pandud,” ütles Lääne-Nigula abivallavanem Taivo Kaus. Toetus käes, pole Kausi sõnul muud, kui hange ette valmistada ja välja kuulutada. Hankest sõltub, kui suure tüki katust korda saab.

Jaani kirik saab muinsuskaitse raha eest uue tornikiivri

[caption id="attachment_320924" align="alignnone" width="1024"] Haapsalu linna siluetis harjumuspärane Jaani kiriku tornikiiver võib suure tormiga alla kukkuda. Arvo Tarmula[/caption] Läänemaa muinsusobjektid saavad tänavu muinsuskaitseametilt üle 230 000 eurot toetust, mida on rohkem kui kunagi varem. Läänemaa muinsuskaitsenõuniku Kalli Petsi sõnul on raha, mis Läänemaa kaitsealuste objektide korrastamiseks eraldati, küll suur, kuid kõigile siinsetele soovijatele seda siiski ei jagunud. Kolmveerand summast jaguneb kahe objekti vahel. Suurima toetuse, 100 000 eurot, sai Haapsalu Jaani kogudus kiriku tornikiivri remondiks.

Galerii: hiidlased tegid Rooslepa kalmistu korda

[caption id="attachment_318987" align="aligncenter" width="2000"] Rooslepa kalmistuvaht Maire Kriis ütles, et kõveraks väänatud ristid on nõukogude sõdurite kätetäöö. Foto: Urmas Lauri[/caption] Hiiumaa restauraator Aigor Soika tegi Rooslepa kalmistul korda üle 400 hauatähise. „Nii mahukat tööd pole kuskil Eestis tehtud,” ütles Soika. Rooslepa vana kalmistu on kiviristid on nüüd puhastatud, metallristid värvitud ja õgvendatud. „Praegu on nii ilusasti korda tehtud,” ütles kalmistuvaht Maire Kriis, kes oli teisipäeval koos tütre Kristiinaga kabelist jõulukuuske välja viimas. .... Fotod: Urmas Lauri [gallery ids="318973,318974,318975,318976,318977,318978,318979,318980,318981,318982,318983,318984,318985,318986,318987,318988,318989,318990,318991,318992,318993,318994,318995,318996,318997"]

Maa-amet tahab lammutada muinsuskaitsealuse Vaikna silla

Maa-ameti hinnangul on Vaikna mõisa sild ohtlik, amet tahab selle maha lammutada. Enne seda aga peaks muinsuskaitseamet Risti-Virtsu vanal maanteel paikneva silla kaitse alt vabastama, sest kaitsealust ehitist lammutada ei tohi.

Soe talv paneb vammi vohama

[caption id="attachment_294776" align="alignnone" width="2000"] Majavamm. Foto: Vikipeedia[/caption] Soe ja niiske talv on puiduseentele soodne olnud ja juba paaris Haapsalu majas on vohama hakanud majavamm, mis on üks ohtlikumaid puitu lagundavaid seeni. Läänemaa muinsuskaitseinspektori Kalli Petsi sõnul on ühes majas vammi olemasolu ka laboris kinnitust leidnud, teise vastus pole veel käes. Petsi sõnul on eriti haavatavad korraliku tuulutuseta põrandaaluste keldritega majad. Linnas on sageli tänava pind nii palju tõusnud, et maja põrand jääb tänava pinnast allpoole ja nii kipub vesi liiga tegema.