Avakülg Tags Kalli pets

Silt: kalli pets

Soe talv paneb vammi vohama

[caption id="attachment_294776" align="alignnone" width="2000"] Majavamm. Foto: Vikipeedia[/caption] Soe ja niiske talv on puiduseentele soodne olnud ja juba paaris Haapsalu majas on vohama hakanud majavamm, mis on üks ohtlikumaid puitu lagundavaid seeni. Läänemaa muinsuskaitseinspektori Kalli Petsi sõnul on ühes majas vammi olemasolu ka laboris kinnitust leidnud, teise vastus pole veel käes. Petsi sõnul on eriti haavatavad korraliku tuulutuseta põrandaaluste keldritega majad. Linnas on sageli tänava pind nii palju tõusnud, et maja põrand jääb tänava pinnast allpoole ja nii kipub vesi liiga tegema.

Muinsuskaitseamet jagas Läänemaale raha näpuotsaga

[caption id="attachment_293568" align="alignnone" width="2000"] Virtsu linnust on juba kuus aastat konserveeritud ja töö jätkub. Muinsuskaitse andis sel aastal 6300 eurot. Urmas Lauri[/caption] Muinsuskaitseamet jagas kultuurimälestiste omanikele 2,4 miljonit eurot toetust, millest Põhja-Läänemaa mälestisteni jõudis vaid 17 700 eurot. Tänavune toetussumma siinsetele mälestistele on kolm ja pool korda väiksem kui mullu – eelmisel aastal toetas amet Põhja-Läänemaa mälestiste korrastamist 60 000 euroga. Läänemaa muinsuskaitsenõuniku Kalli Petsi sõnul esitati Läänemaalt tänavu ka vähem taotlusi. „Aga kurvaks teeb ikka,” märkis ta. Petsi sõnul kiidab iga maakonna muinsuskaitsenõunik komisjonile taotlusi esitades oma piirkonna objekte ja räägib, kui hädises seisus ja avariilised need on: „Aga kui komisjonil on 130 taotlust ja nad peavad kindla summa piires valiku tegema, siis nii on. Ja nad on öelnud, et ei vaata piirkondlikult, et sinna juba sai ja rohkem raha ei anna.”

Peraküla munakivitee vajab remonti

[caption id="attachment_289432" align="alignnone" width="2000"] Munakivitee on vajunud ja auklik. Foto: Arhiiv[/caption] Läinud sajandi alguses ehitatud Peraküla munakivitee on nii kehvas seisus, et Nõva osavallakogu tahab lähiajal külaelanikega nõu pidada, et mida teega ette võtta. Nõva osavallakogu esimehe Aivi Heinlehe sõnul on eriti halvas olukorras küla vahel kulgev teelõik, mis on kohati ära vajunud ja auklik. „Metsavahelisel lõigul pole väga viga,” lisas ta. Lääne-Nigula vallavalitsuse teede- ja kommunaalnõunik Olev Peetris ütles, et praegu on Peraküla kivitee puhul kaalumisel variant, et tee kaetakse kruusaga ja selle peale tuleb mustkattekiht. „Oleme ka vanas Lääne-Nigula vallas ühe tee puhul sellist varianti kasutanud,” tõi Peetris näiteks.

Muinsuskaitseamet nõudis taastusravihaiglale puitaknaid

[caption id="attachment_286708" align="alignnone" width="1797"] Vaade merelt taastusravihaiglale. Ujulaga juurdeehitis tuleb kunagise mudahoidla kohale. Eskiis[/caption] Muinsuskaitseamet loobus Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsioonikeskuse (HNRK) juurdeehitisel plastakende paigaldamise keelust, sest puitakende kasutamine oleks ehitushinna liiga kõrgeks ajanud. Haapsalu vanalinna kaitsevööndis Sadama tänaval asuva Haapsalu taastusravihaigla juurdeehitise puhul on muinsuskaitse eritingimustesse kirjutatud klausel, et tuleb kasutada traditsioonilisi ehitusmaterjale, mis välistas juurdeehitisele plastakande paigaldamise. Septembri lõpus kirjutas HNRK juht Kadri Englas muinsuskaitseametile kirja, milles palus puitakende kasutamise nõude üle vaadata. Plaanitavasse juurdeehitisse tuleb patsiendihotell, võimla ja ujula. Englase hinnangul tundus plastakende keelamine juurdeehitise puhul liialt karmi nõudena, seda enam, et olemasoleval haiglahoonel on plastaknad ja plastakende keeldu pole ka HNRK ümberkaudsete hoonete, näiteks Promenaadi hotelli laienduse eritingimustes.

Algkooli kummitab ka uues majas ruumipuudus

[caption id="attachment_286510" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu algkooli direktor Malle Õiglas kooliuksel, mis tuleb ehitustööde ajal ennistada. Arvo Tarmula[/caption] Suur remont ei päästa Haapsalu linna algkooli ruumipuudusest, sest esialgu plaanis olnud pööningukorruse väljaehitamine pole võimalik. Kuigi Haapsalu algkooli maja ei ole muinsuskaitse all, kehtivad sellele eritingimused, mis nõuavad enne ehitustöid uuringute tegemist. „Tehtud on akende, siseviimistluse ja konstruktsioonide uuring. Septembris valminud uuringu tulemusena selgus, et pööning on liiga madal ega vasta tänapäeva nõuetele ega ka tuleohutusnõuetele. Katust tõsta aga ei tohi,” selgitas Haapsalu linnavalitsuse ehitusnõunik Aivar Sein. See tõmbas kriipsu peale algsele eskiisile, mis nägi ette, et pööningukorrusele tulevad klassid.

Tulemas on soojustamise ja akende restaureerimise koolitus

[caption id="attachment_267596" align="alignnone" width="298"] Akna restaureerimine. Kaire Reiljan[/caption] Aprillis-mais korraldab muinsuskaitseamet Haapsalus teabepäevi ja koolitusi, kus õpetatakse maju soojustama ja vanu aknaid restaureerima. Esimene teabepäev on 26. aprillil, kui insener Üllar Alev räägib majade soojustamisest. Läänemaa muinsuskaitseinspektori Kalli Petsi sõnul on teema väga tähtis. „Soojustamisega võib mööda panna: küll jäävad aknad või sokkel natuke liiga sisse või muutuvad räästa proportsioonid,” ütles Pets.

Kui maja igatseb uut värvikihti

[caption id="attachment_242625" align="alignnone" width="900"] Läänemaa muinsuskaitseinspektori Kalli Petsi sõnul peaks Haapsalu kuursaal olema värvitud linaõlivärviga, kuid värv ei käitu nii nagu linaõlivärv. Arvo Tarmula[/caption] Kevadega koos tuleb tahtmine ümbrust korrastada. Selle hulka kuulub ka maja värvimine, kuid enne pintsliga peale hakkamist on vaja teha eeltöid. Sageli on enne värvima asumist esimene küsimus, kas vana värv täielikult eemaldada või piisab ainult kahjustunud kohtade ja lahtise värvi eemaldamisest.

Kullamaa kirik jääb reedel tornikuuli ja -ristita

[caption id="attachment_266739" align="alignnone" width="1233"] Kullamaa kirik. Foto arhiiv[/caption] Reede hommikul hakatakse Kullamaal kiriku tornist teisaldama sinna ligi 150 aastat tagasi paigaldatud torniristi ja -muna, et neid remontida.