Silt: kalli pets

[caption id="attachment_354512" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu arenguspetsialisti Ülla Parase sõnul on kalmistumüür ohtlikult välja vajunud. Foto: Urmas Lauri[/caption] Suur osa muinsuskaitseametilt toetust taotlenud Läänemaa objekte jäi toetusest ilma. Läänemaa objektidele eraldati 87 000 eurot, Lääneranna vallale 76 300 eurot. Taotlusi esitati aga mitu korda suurematele summadele. „Vaatan meie summasid – meie kultuuripärand lihtsalt hääbub ja sellest on hästi kurb,” ütles muinsuskaitseameti Läänemaa nõunik Kalli Pets. „Samas lähevad üüratud summad koolidele kiirtestide ostmiseks – aga see on paratamatu.” Läänemaa muististest suurima toetuse, 71 000 eurot, sai omandireformi reservfondist Vormsi kogudus kiriku pikihoone katuse vahetamiseks. Vormsi kirikuõpetaja Ants Rajando sõnul on 1988. aastal pandud plekk-katus avariilises olukorras. „Toona tehti see viga, et katuseplekk on ühekordsete valtsidega, mistõttu on katus 20 aastat läbi jooksnud,” selgitas ta. Rajando sõnul on läbijooksude tõttu kahjustada saanud ka kiriku puitlagi.

[caption id="attachment_335056" align="alignnone" width="2000"] Taebla vana koolimaja. Foto: Urmas Lauri[/caption] Muinsuskaitseamet eraldas Taebla vana koolimaja katuse remondiks 100 000 eurot. Mullu jäi Taebla muinsuskaitse toetusest ilma. „Teadsime, et meid on sealtsaadik ootele pandud,” ütles Lääne-Nigula abivallavanem Taivo Kaus. Toetus käes, pole Kausi sõnul muud, kui hange ette valmistada ja välja kuulutada. Hankest sõltub, kui suure tüki katust korda saab.

[caption id="attachment_320924" align="alignnone" width="1024"] Haapsalu linna siluetis harjumuspärane Jaani kiriku tornikiiver võib suure tormiga alla kukkuda. Arvo Tarmula[/caption] Läänemaa muinsusobjektid saavad tänavu muinsuskaitseametilt üle 230 000 eurot toetust, mida on rohkem kui kunagi varem. Läänemaa muinsuskaitsenõuniku Kalli Petsi sõnul on raha, mis Läänemaa kaitsealuste objektide korrastamiseks eraldati, küll suur, kuid kõigile siinsetele soovijatele seda siiski ei jagunud. Kolmveerand summast jaguneb kahe objekti vahel. Suurima toetuse, 100 000 eurot, sai Haapsalu Jaani kogudus kiriku tornikiivri remondiks.

[caption id="attachment_318987" align="aligncenter" width="2000"] Rooslepa kalmistuvaht Maire Kriis ütles, et kõveraks väänatud ristid on nõukogude sõdurite kätetäöö. Foto: Urmas Lauri[/caption] Hiiumaa restauraator Aigor Soika tegi Rooslepa kalmistul korda üle 400 hauatähise. „Nii mahukat tööd pole kuskil Eestis tehtud,” ütles Soika. Rooslepa vana kalmistu on kiviristid on nüüd puhastatud, metallristid värvitud ja õgvendatud. „Praegu on nii ilusasti korda tehtud,” ütles kalmistuvaht Maire Kriis, kes oli teisipäeval koos tütre Kristiinaga kabelist jõulukuuske välja viimas. .... Fotod: Urmas Lauri [gallery ids="318973,318974,318975,318976,318977,318978,318979,318980,318981,318982,318983,318984,318985,318986,318987,318988,318989,318990,318991,318992,318993,318994,318995,318996,318997"]

Maa-ameti hinnangul on Vaikna mõisa sild ohtlik, amet tahab selle maha lammutada. Enne seda aga peaks muinsuskaitseamet Risti-Virtsu vanal maanteel paikneva silla kaitse alt vabastama, sest kaitsealust ehitist lammutada ei tohi.

[caption id="attachment_294776" align="alignnone" width="2000"] Majavamm. Foto: Vikipeedia[/caption] Soe ja niiske talv on puiduseentele soodne olnud ja juba paaris Haapsalu majas on vohama hakanud majavamm, mis on üks ohtlikumaid puitu lagundavaid seeni. Läänemaa muinsuskaitseinspektori Kalli Petsi sõnul on ühes majas vammi olemasolu ka laboris kinnitust leidnud, teise vastus pole veel käes. Petsi sõnul on eriti haavatavad korraliku tuulutuseta põrandaaluste keldritega majad. Linnas on sageli tänava pind nii palju tõusnud, et maja põrand jääb tänava pinnast allpoole ja nii kipub vesi liiga tegema.

[caption id="attachment_293568" align="alignnone" width="2000"] Virtsu linnust on juba kuus aastat konserveeritud ja töö jätkub. Muinsuskaitse andis sel aastal 6300 eurot. Urmas Lauri[/caption] Muinsuskaitseamet jagas kultuurimälestiste omanikele 2,4 miljonit eurot toetust, millest Põhja-Läänemaa mälestisteni jõudis vaid 17 700 eurot. Tänavune toetussumma siinsetele mälestistele on kolm ja pool korda väiksem kui mullu – eelmisel aastal toetas amet Põhja-Läänemaa mälestiste korrastamist 60 000 euroga. Läänemaa muinsuskaitsenõuniku Kalli Petsi sõnul esitati Läänemaalt tänavu ka vähem taotlusi. „Aga kurvaks teeb ikka,” märkis ta. Petsi sõnul kiidab iga maakonna muinsuskaitsenõunik komisjonile taotlusi esitades oma piirkonna objekte ja räägib, kui hädises seisus ja avariilised need on: „Aga kui komisjonil on 130 taotlust ja nad peavad kindla summa piires valiku tegema, siis nii on. Ja nad on öelnud, et ei vaata piirkondlikult, et sinna juba sai ja rohkem raha ei anna.”

[caption id="attachment_289432" align="alignnone" width="2000"] Munakivitee on vajunud ja auklik. Foto: Arhiiv[/caption] Läinud sajandi alguses ehitatud Peraküla munakivitee on nii kehvas seisus, et Nõva osavallakogu tahab lähiajal külaelanikega nõu pidada, et mida teega ette võtta. Nõva osavallakogu esimehe Aivi Heinlehe sõnul on eriti halvas olukorras küla vahel kulgev teelõik, mis on kohati ära vajunud ja auklik. „Metsavahelisel lõigul pole väga viga,” lisas ta. Lääne-Nigula vallavalitsuse teede- ja kommunaalnõunik Olev Peetris ütles, et praegu on Peraküla kivitee puhul kaalumisel variant, et tee kaetakse kruusaga ja selle peale tuleb mustkattekiht. „Oleme ka vanas Lääne-Nigula vallas ühe tee puhul sellist varianti kasutanud,” tõi Peetris näiteks.