Selle nädalavahetuse sündmuste vahele tundub peaaegu ära kaduvat taasiseseisvumispäev. Seekord tähistame 31 aasta möödumist päevast, kui tollane ülemnõukogu ja Eesti Kongress kokku leppisid ja ülemnõukogu otsusega moodustasid Eesti Vabariigi põhiseaduse väljatöötamiseks Põhiseaduse Assamblee. Niisugust üksmeelt leiab harva ja see väärib meelespidamist.
Nagu juba harjumuseks saanud – juba 13. korda –, toimub 20. augustil Tallinnas Vaba rahva laulu nimeline kontsert. President ootab Kadrioru Roosiaeda külalisi. Kel kutsed käes või piletid ostetud, ei teki küsimust, kuidas tähistada.
Haapsalu võtab vaikselt, vaid Vabadussõja mälestussamba juurde asetatakse lilli. Kaitseliit kingib Kinksi külale lipumasti ja Lääne-Nigula vald peab hommikupoolikul vabadussamba juures tänuhetke.
Eestlased on üldiselt oma isamaaliste mälestusmärkide külastamisega tagasihoidlikud. Kohal on tavaliselt kaitseliit, noorkotkad-kodutütred, mõned ametnikud ja üksikud patriootlikud elanikud.
Tänavust taasiseseisvumispäeva jääb meenutama seni Eesti avalikus ruumis visalt püsinud punamonumentide kadumine. Kindlasti mõtleme ka Ukraina sõja peale, kaitstakse ju Ukrainas ka meie vabadust. Vabadus peaks meile nüüd olema palju kallim kui seni, sest taaskord tuletab maailm meile meelde, et seda ei saa pidada iseenesestmõistetavaks.
Kui õige näitaks, et mäletame oma 31 aasta tagust üksmeelt. Otsime vabadussambad üheskoos üles ja läheme seltsiks neile, kes nagunii sinna igal tähtpäeval lilli lähevad viima. Ja mitte ainult taasiseseisvumispäeval, vaid ka ülejäänud isamaalistel tähtpäevadel. Mõne õie saab augustikuus kaasa võtta ka põllupeenralt. Ongi ilusam ja värvilisem. Õhtul jõuab kontserdile või lõunaaegu kodukohvikusse nagunii.
Eile läks 4 viina nagu kerize
on näha jah kuidas me oma esiisade hiiedesse oleme suhtunud, pole ju euroopalik , mis siis muust rääkida
Mäletan küll kõike seda aega, kahjuks ka seda, kuidas “kameelioninimesed” järjekordselt oma värvi muutsid, jne. Lisaks häirib mind üldiselt “elitaarne” patriotism ja avaliku raha kulutamine sellele. Lisaks on nõretav pateetika mulle isiklikult koormav, kui ma tean, et järgmisel päeval ei ole sellest suurt järgi.
Seega pigem väldin selliseid kogunemisi. Sõpradega, spontaanselt ja siiralt, on teine asi- vähemalt minu jaoks.
Ma sulle veel ehitan, eks…….
“Eesti Vabariigi põhiseaduse väljatöötamiseks Põhiseaduse Assamblee” ja Haapsalu meeste osavõtul tehti maailma üks parimaid põhisedusi !
Mida tänaseks on juhtivad poliitikud venitatanud just nendele vajalikus suunas ?
Viimati meenub Kersti Kaljulaidi väide “Riive põhiseadusega on aga väike”!
Kuidas niisugune väide nii kõrge ametniku suust üldse võimalik on ?
Järgmiseks tulevad siis-natuke rase,vähe varas jne.
Ma küll ei tea, mida eelkõneleja konkreetselt silmas pidas aga…
juriidikas on täiesti olemas mõisted väheintensiivne riive ja intensiivne riive.
Viimast tavaliselt välditakse.
Päriselt riivet välistada ei saa, sest teatud õiguste rakendamisel, mis samas tagavad põhiõigusi, on riive paratamatu.
Jah, peast natuke toomas!
Kas seda mäletsejat Ilvest pidasid silmas või, kes läks libedale teele kuuevarbalisega …….vist kannikaid pidi ka pidi olema kolm sellel tüübil …..