Tänavu möödub esimesest emadepäeva tähistamisest Eestis sada aastat ja 150 aastat ideest emadepäeva tähistama hakata.
Mõttega, et aastas võiks olla emadele pühendatud päev, tuli 1872. aastal välja Ameerika luuletaja ja kirjanik Julia Ward Howe. Tähistama hakati seda päeva alles 1908. aastal Lääne-Virginias.
Emadepäevaga või selleta on igale lapsele tema ema kallis, nagu on igale emale tema laps kallis olenemata sellest, milline laps või ema on. On traditsiooniks, et emadepäeva eel laulavad ja tantsivad koolides ja lasteaedades lapsed emadele mitu kuud õpitud kava, kingivad enda joonistatud pilte ja hoolega seemnest ise kasvatatud lilli. Õigel, pühapäevasel emadepäeval viiakse ema kas välja sööma või maitstakse kodus poolsalaja tehtud kooki.
Kui lapsed on juba suureks kasvanud, leiavad nad ikka aega koogiga emale külla minemiseks. Emadepäeval on ka kommertslik pool – iga endast lugupidav kaupmees toob juba mitu nädalat enne emadepäeva välja just need tooted, mis ema kindlasti rõõmsaks teevad.
Tegelikult teeb ühe ema õnnelikuks aga hoopis lastega koosveedetud aeg ja see, et lapsed saavad oma elus hakkama.
Emadepäeva juurde käib ka aasta ema valimine – seda nii maakonna kui ka riigi tasemel. Igal aastal tekitab aasta ema valimine küsimusi, miks üks ema on parem kui kõik ülejäänud emad, kes täpselt samamoodi oma lapsi parima teadmise ja oskusega kasvatavad. Kas see on õige, võib igaüks ise mõelda, aga üks ema on teistest emadest sel päeval tunduvalt rõõmsam.
See ei võta kelleltki teadmist, et just oma ema on see kõige kallim. Ja see teebki emadepäeva väga perekeskseks ja isiklikult armsaks päevaks kõigile.
Head emadepäeva kõigile emadele!
