Tiit Salumäe ülestõusmispüha tervitus

Tiit Salumäe. Foto: Arvo Tarmula
Tiit Salumäe. Foto: Arvo Tarmula

Kristus on üles tõusnud! Tõesti, ta on üles tõusnud!

Христос воскрес! Воістину воскрес!

Kristus nousi kuolleista! Totisesti nousi!

Der Herr ist auferstanden! Er ist wahrhaftig auferstanden!

Christ is risen! He is risen indeed!

Jesus är uppstånden! Ja, Han är sannerligen uppstånden!

Христо́с воскре́се! Вои́стину воскре́се!

Selle iidse ülestõusmistervitusega pöördun sinu poole sellel raskel aastal esmakordselt ka ukraina keeles ja soovin kõigile õnnistatud Kristuse, meie lunastaja ülestõusmise pühi.

Nende sõnadega on kristlased tervitanud üksteist ülestõusmispühade hommikust kuni taevaminemise pühani kaks tuhat aastat! Ülestõusmispühi tähistame küll kord aastas, aga igal pühapäeval tuletame meelde Jeesuse Kristuse ülestõusmist surnuist nädala esimesel päeval. Ülestõusmine oli Kristuse jüngritele nii oluline, et nad hakkasid kogunema nädala esimese päeva varahommikul ja tuletasid meelde, et esimesed naised läksid Kristuse haua juurde ning leidsid selle tühja olevat. Koos algkogudusega tunnistame ka täna, et Jeesus elab. Temaga kohtudes muutub kurbus rõõmuks, rahutus rahuks, lein ülistuseks ja elu saab uue tähenduse ja eesmärgi.

Taas oleme süüdanud paasaküünla, seekord numbriga 2022 AD. Jeesus ütles: „Tuld olen ma tulnud viskama maa peale, ja mida muud ma tahaksin, kui et see oleks juba süttinud!“ (Lk 12:49) Meie soov ja palve on, et see tuli peab põlema ka meie kõigi südames. Me ei saa teisiti kui usust tunnistada ka rasketel aegadel. 16. sajandil elas Hispaanias karmeliidi müstik püha Risti Johannes. Ta pidi kogu oma elu vältel taluma tagakiusamist ja isegi vangistust. Püha Risti Johannes kirjutas: „Mida raskem on koorem, seda kergemaks see saab, kui seda kantakse armastusest Jumala vastu.” Paneme tähele, et mitte et kõige raskem koorem saab kergeks, kui seda kantakse armastusest Jumala vastu, vaid mida raskem koorem, seda kergemaks see saab. See on üks neist tarkustest, mida praeguses sõjaolukorras peame õppima. Kellele on antud palju, sellelt ka nõutakse palju.

Kristuse võit surma üle on lõplik, kui me oleme Kristusega ristimises maha maetud, oleme koos temaga igavese elu osalised.

13 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Majaomanik
7 kuud tagasi

Jumal on armumlik ka sellistele kaidodele.

Kuido
7 kuud tagasi

Maha muinasjutt Jumalatest
Maha valede levitajad

Nimi (kohustuslik)
7 kuud tagasi

Kurb lugeda, et nii tõsiste teemade juures leidub hulgaliselt inimesi, kes lihtsalt ilguvad.
Jumal armastab ka teid!
Võtke endale aega asjadest aru saamiseks.

Külamees
7 kuud tagasi

Selline lohutamine kulub praegu ära, neile kellele asjadest aru saamine korda ei lähe. Aga üha enam inimesi tahab aru saada ja vastuseid oma küsimustele. Mida ütleks praeguse aja kohta Kristus? Kes on praegu tölnerid, variserid ja kirjatundjad? Kuidas suhtuks ärikesksesse ja küllusse sukeldunud nn kristlikku maailma?

Kuido
7 kuud tagasi

Jumalat pole olemas ja veel vähem mingit nn. JUMALA Poega
Ennem usun Jõuluvana ja päkapikke peale
3 ndat viina.. Sest neid on näha ikka vahel talvel… Ja Lapimaal täiesti pesitseb…
Aeg on lõpetada see Jumala pettus… 😍 🥰

Nimi (kohustuslik)
7 kuud tagasi
Reply to  Kuido

Kahju vanematest, kellel sellised kuidod kodus on!

Mikk
7 kuud tagasi

Miks küll räägitakse neid tühje sõnu?
Vanad mehed, mõistus peaks ju kodus olema. Mingit jumalat pole ju olemas.

memm
7 kuud tagasi
Reply to  Mikk

OLGU parem need nn. tühjad sõnad kui SÕDA ja JULMUS, juMALASÕNA EI KAHJUSTA KÜLL KEDAGI EGA KUIDAGI

jumala
7 kuud tagasi
Reply to  memm

sõnaga õnnistatakse alati sõda ja julmust

Mikk
7 kuud tagasi
Reply to  memm

Miks siis teie see vägev jumal sõjad ja julmuse ära ei kaota? Muinasjutt, vastik.

Kui
7 kuud tagasi
Reply to  Mikk

Mikk Jumala poole paluda aitaks ja oma panuse annaks vöiks nii mönigi söda löppeda.

tsiises
7 kuud tagasi

õndsad on need, kes vaimust vaesed

see koht
7 kuud tagasi
Reply to  tsiises

Mõni on jällegi tark siis, kui vait suudab olla.