Sihtasutus Läänemaa valmistas kaks õppevideot üleujutusteks valmistumiseks

Lääne Elu

info@le.ee

Sihtasutus Läänemaa eestvedamisel valmis kaks videolugu, mis aitavad inimestel paremini aru saada, miks ja kuidas valmistuda võimalikeks üleujutusteks.

Esimene video keskendub sellele, mida silmas pidada ja kuidas käituda siis, kui inimene saab üleujutuse hoiatuse, teine video sellele, mida teha siis, kui vesi on juba majas. „Iga inimene peab hädaolukorras olema võimeline mingi aja ise hakkama saama juba kas või selle tõttu, et kui näiteks suurel maa-alal peaks hätta sattuma palju inimesi korraga, ei pruugi abi kõigini kohe saabuda ja olenevalt hädaolukorrast ei pruugi tee abivajajani olla üldse läbitavgi,” selgitas Palivere vabatahtliku päästekomando eestvedaja Risto Roomet.

„Valisime just videoformaadi, et jõuda võimalikult paljude inimesteni,“ selgitas sihtasutus Läänemaa rahvatervise ja turvalisuse spetsialist Ege Tatarmäe. Läbi kerge huumoriprisma ja vastanduva õige-vale käitumise näitlikustamise kaudu püütakse jõuda võimalikult suure auditooriumini, et inimesed ennast üleujutuse temaatikaga rohkem kurssi viiksid ja seeläbi üleujutusteks paremini valmis oleksid. Videod kutsuvad vaatajaid üles minema ka veebilehele „Ole valmis”, kust saab põhjalikumalt infot, kuidas üleujutuseks valmistuda, kuidas reageerida üleujutuse hoiatusele, kuidas üleujutuse ajal tegutseda ja mida teha pärast üleujutust.

„Videotes ei ole situatsioon niivõrd kriitiline, et inimesed vajaksid kiiret abi, kuid parem on valmis olla halvimaks. Üleujutuspiirkondades paiknevate kodude elanikud peaksid võimalikud ohud ja lahendused läbi mõtlema. Alustada võiks sellest, et kontrollida Maa-ameti geoportaali veebikaardilt, kas sinu kodu jääb üleujutuste piirkonda. Kui jah, oleks mõistlik selleks valmistuda,” märkis Tatarmäe.

„Nii, nagu on erinev iga hädaolukord, võib olla erinev ka iga üleujutuse juhtum. Kahjuks ei saa anda ühte alati kehtivat universaalset juhendit, mille järgi kõik hätta sattunud käituma peaksid, alustades sellest, kas jääda üleujutuse korral koju või millal võtta vastu otsus evakueeruda. Kõik sõltub üleujutuse ulatusest, kestvusest, kohast, inimese valmisolekust ja sisetundest,” selgitas Roomet.

Kui on ette teada, et veetase kodukohas võib tõusta näiteks 50 cm või rohkem, oleks soovitatav juba varakult kodust lahkuda, tehes selleks enne lahkumist kõik võimalikud ettevalmistused, et üleujutus mööduks võimalikult väheste kahjudega. „Kui maja ümbritseb kevadise suurvee ajal üle kallaste tulnud jõgi ja vesi pole veel tuppa jõudnud, pole otsest vajadust evakueeruda, aga kodunt lahkumiseks tuleb valmis olla. Võimalikult sageli peaks monitoorima vee taset ja prognoosi,” rääkis Roomet.

Roomet selgitas, et ka kodust lahkumine on seotud riskidega. Näiteks võivad teed olla vee all ning ei näe, kuhu minna, eriti kui on öö. Vees võivad peituda mitmed ohud, näiteks elektrilöök, augud ja tugev veemassi liikumine (juba 50 cm vett hakkab liigutama autosid). Lisaks veel muidugi ka alajahtumise ja uppumise oht.
„Seega tuleb kodust lahkumise otsust kaaludes veenduda, et seda on turvaline teha. Kui kodust on lahkutud, peaks sellest kindlasti teavitama omavalitsust või hädaabinumbrit 112, et päästjad ei kulutaks oma ressurssi tühjade majade kontrollimisega, samal ajal kui mõnes teises majas võivad elud ohus olla. Kui evakueeruda pole enam võimalik, tuleb helistada hädaabinumbrile 112,” võttis Roomet teema kokku.

Videod tootis videograaf Mikk Rosin oma meeskonnaga. Osatäitjate ja sisu loojatena ühendasid jõud Palivere vabatahtliku päästekomando eestvedaja Risto Roomet ja sihtasutus Läänemaa rahvatervise ja turvalisuse spetsialist Ege Tatarmäe. Filmimispaigaks oli Tänava talu Läänemaal.

 

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments