Viiruse rünnak näitas, et mõistlik on elada kuskil, kus naabrid ei ela seljas, Venemaa rünnak Ukrainale tegi puust ja punaseks, et tühjad maapiirkonnad on tõsine julgeolekuoht.
Ent mida näitab statistika maaelanike ja eriti maanaiste kohta? Statistikaameti andmetel elas 2021. aastal Eesti maapiirkondades umbkaudu 168 000 naist, mis on 28 protsenti ehk pisut alla kolmandiku kõigist naistest. Paraku on see osakaal aastatega järjest vähenenud, sest naised, eriti noored ja vallalised, kolivad linna või mõnda teise riiki.
linnaelu pidevalt arendatakse, seda peaks tegema ka maaeluga…..tänapäeva inimene ei tule niisama maale elama, et õhk ja loodus. Vähemalt mitte nii massiliselt. Tahetakse head infrastuktuuri ja mis peamine,kindlust, et see kõik püsib.
Uues reaalsuses tuleb linnade arenguks ka viimane arenguraha maalt ära tõmmata. Seda juba paljudest uudistest välja lugeda – näiteks siinsamas LE – lus, et Haapsalu vajab Lääne – Eesti kergliiklusteede raha, maakoole rapitakse armutult jne. Maaelu jääb entusiastidele. Ja kui saabuvad keerulisemad ajad, siis maalt, kust alati on abi saadud pole seda võtta. Siis meie Oravad ja Co jälle kurdavad – see kõik tuli nii ootamatult.
See, kus inimene elab, on tema valik.