Erik Lidmets: vastus Lihula kooli direktori Siret Kesküla artiklile ,,Jätkuval koolireformi teemal”

Väide, et keegi loobib Lihula gümnaasiumi sopaga, on liialdatud, kuid teatud meelepaha ja vastasseis on viimaste sündmuste keerises paratamatu. Toon mõned faktid ja näited, mis Koonga kogukonda tõsiselt häirivad. See ei puuduta Lihula gümnaasiumi taset, õpetajaid ega õpilasi. Jutt käib Lääneranna vallavalitsuse tegemata, puudulikest ja ebavõrdsust soosivatest otsustest.

Viimaste arutelude käigus vallajuhtidega on olnud korduvalt argument number üks, et Lihula gümnaasium on ainukesena ,,plussis”, pidades silmas riigi toetust õpetajate palkadeks ja lisades alati väite, et põhimõtteliselt maksab Lihula gümnaasium kinni kõigi teiste valla koolide miinused või osa sellest. Kui aga vaadata valla uut eelarvet, arengukava ja Lihula koolile tehtavat 2,5 miljoni suurust investeeringut sel ja umbes sama palju järgmisel aastal, siis jagades õpilaste arvu ja tehtavad kulutused, ei jõua Lihula kool ka järgmise 15 aastaga plussi. Kuidas te end tunneksite meie nahas, kui meie kooliastmeid suletakse, aga Lihula kooli investeeringud maksavad kinni ka nende kärbitavate koolide lapsevanematest maksumaksjad? Kas pole see karjuv ebaõiglus, seda enam, et Koonga vald on enne valdade liitumist renoveerinud oma kooli ja maksnud selle eest üksi?

Ärge saage valesti aru, nagu poleks meil hea meel, et Lihula saaks uue või uuendatud õppeasutuse, kuid praegusel juhul käitutakse meie suhtes silmakirjalikkuse ja ebavõrdsusega. Koonga kooli kärpimise näitel mingit kokkuhoidu ei tule. Kulutused kooliruumide ülalpidamiseks (küte, elekter, personal jne) jäävad samaks. Praeguse põhikooli õpetajatele palgale juurde makstavat 75 000 eurot püüab vald kärpimisega kokku hoida, aga 7.–9. klassi õpetajad annavad tunde ka 5. ja 6. klassis. Pealegi on vaja õpetajaid motiveerida jääma 5. ja 6. klassile tunde andma. Juba praegu käivad õpetajad täiskoormuse saamiseks mitme kooli vahet. Isegi siis, kui meie lapsed tuleksid Lihulasse õppima, mida aga ei ole varem kunagi juhtunud ega juhtu ka edaspidi, sest oleme traditsiooniliselt Pärnu poole suunatud piirkond, peaks vald organiseerima transpordi, mis maksaks kaugelt üle 35 000 euro aastas.

Lisaks läheb laste riigipoolne pearaha teistele omavalitsustele, kaotame maksumaksjaid, kes lähevad oma laste füüsilise ja vaimse tervise nimel Pärnusse kaasa, kuna enamikul on töökohadki seal. Jääme ilma põhikoolist ja maksame veel peale. Absurd. Kuna 5. ja 6. klassidele õpetajaid ei leita, tehakse kool peagi neljaklassiliseks ja sealt edasi pannakse vähese õpilaste arvu tõttu kinni.

Lihulasse on Koongast aegade jooksul läinud õppima üks õpilane. Meil on läbiviimisel rahvaküsitluse ankeet, kus on ka küsimus kooli valiku ja suuna kohta. Võite arvata, mida on vastatud… Kujutage ette, kuidas laps alustab oma koolipäeva ärkamisega umbes 5.30, et jõuda lähima bussipeatuseni, mis asub heal juhul 1–2 km kaugusel, kell 6.40 väljuvale bussile. Siis 45 minutit bussisõitu linna ja sealt edasi kas jalgsi või linnaliinibussiga kooli. Pärast tunde algab sama logistika tagasi, ainsa erinevusega, et koolipäeva pikkus on erinev ja maaliini bussigraafikud paindumatud. Seega tuleb teatud oludes tulla koju hilisema bussiga, mis eeldab kusagil aja parajaks tegemist. Et tegu on varases puberteedieas olevate lastega, siis mis ohud neid linnas kolamisel ees ootavad, mõistavad kõik.

Kooliteele kulutatud aeg päevas oleks vähemalt 3–4 tundi, koolipäeva pikkuseks kujuneks 12–13 tundi ja vahemaaks edasi tagasi u 70–80 km.

Lõppude lõpuks pole koolid äriühingud, mis peaksid rahalist tulu tooma. Tulu on ikka meie laste harimisest ja riigi jätkusuutlikkusest. Riik (loe: maksumaksja) maksab hariduse võimaldamise eest vallale lõppkokkuvõttes ka õpetajate palgad ja toetused. Ja kui vald ei suuda Koonga koolile leida õpetajate palgafondi lisaraha, on ka midagi väga mäda. Olgu lisatud, et vallavalitsus tõstis oma kulurida 100 000 euro võrra. Või näiteks, et Lihula mõisa uus karniis maksab sama suurusjärgu jne. Mainin ka, et nelja ühinenud valla investeeringutest 75 protsenti suunatakse Lihulasse, ülejäänud 25 protsenti jagatakse kolme regiooni vahel. Tuleb välja, et oleme Lihula kõrval mingid vasallregioonid.

Võite nüüd vastata, Lihula gümnaasiumi direktor: kui palju on teile liiga tehtud? Koongas kavandatav ei ole pelgalt põhikooli küsimus, vaid regionaalpoliitiline ellujäämine. Pole kooli, pole noori peresid, pole maksumaksjaid, pole kultuuri, on vaid tühjad, kõledad, vananevad piirkonnad.