Siret Kesküla: jätkuvalt koolireformi teemal

Lääne Elu

info@le.ee

Siret Kesküla
Lihula gümnaasiumi direktor Siret Kesküla

Viimase aja enim kirgi kütnud teema Lääneranna vallas tundub olevat kavandatav koolireform.

Lihula gümnaasiumi häält pole siiani kuulda olnud. Mis meil viga – meid ju kärpima ei hakata. Tundub, et kavandatav reform on siiski piisav alus Lihula gümnaasiumi töötajate ja juhtkonna sopaga pritsimiseks. Olles lugenud Lääneranna valla koolivõrgu reformimise teemalisi (peamiselt halvustavaid) arvamusi, tunnen, et on aeg välja tuua ka teine vaatenurk.

Siiani loetud arvamused on kirja pandud kallutatud emotsioonidega. Arvamus jääbki arvamuseks, kuni seda ei ole kinnitatud või faktidega ümber lükatud. Seetõttu soovin välja tuua fakte.

Lihula gümnaasiumi põhikooliastmes on sel õppeaastal 198 õpilast. Viimasel kahel aastal oleme moodustanud neljas klassis paralleelid, sest õpilaste arv klassis ületab seaduses ette nähtud klassitäituvuse (24 õpilast) piiri. Gümnaasiumiastme õpilaste arv on praegu 48, see on 11 õpilase võrra suurem kui eelmisel aastal. Õpilasi on kokku 245, mida on 27 võrra rohkem kui läinud aastal. Õpilaste arvu kasv ei ole iseenesestmõistetav, eriti oludes, kus laste arv tegelikult väheneb. Lihula kool on valitud teadlikult.

Eestis keskmiselt vastab kvalifikatsioonile 84 protsenti õpetajaid, Lääneranna vallas 81. Lihula gümnaasiumiosas on see näitaja üle 90 protsendi. Viimastel aastatel on kooli tulnud mitmeid noori õpetajaid, kes omandavad erialast haridust või õpivad ümber. Personali seas tehtud tagasisideküsitlused toovad koolijuhtimise plussidena välja, et siin väärtustatakse inimesi ja nende panust kooli arengusse, kooli õppijakesksust ja arengule suunatud tööd.

Avalikkusele meeldib koole ritta seada akadeemiliste tulemuste põhjal. Lihula koolil pole põhjust riigieksamite tulemusi häbeneda, vastupidi, Eesti keskmisega võrreldes on põhjust uhkustki tunda. Mullused riigieksamite tulemused: eesti keel 64,6 punkti (Eesti keskmine 60,3), inglise keel 81,3 punkti (Eesti keskmine 69,4), matemaatika 39,9 punkti (Eesti keskmine 47,4). Ka olümpiaaditulemuste puhul pole meil põhjust häbeneda. Õpilased on nii maakondlikelt kui ka riiklikelt olümpiaadidelt toonud kõrgeid kohti. Edasiõppimise protsent kõrgkoolis on eelmise aasta lõpetajatest 77.

Lihula gümnaasium on Lääneranna vallas ainuke kool, millel on kehtiv arengukava. Tõstatub küsimus: kui teised koolid ise ei näe oma arengus eesmärke, miks peaks keegi teine neid nägema?

Panustame sellesse, et meie majas oleks hea õppida ja töötada. Heaolu suurendamiseks oleme vabatahtlikult võtnud koolile kohustusi ja liitunud mitme programmiga. Kõik need lisaväärtused võtavad koolilt palju ressurssi, eeskätt inimressurssi. Võiksime ka silma kinni pigistada ja öelda, et meil on kõik hästi, aga akadeemiliste tulemuste kõrval pean olulisemaks inimlikkuse kasvatamist. Neid tulemusi aga riigieksamid ei mõõda ja seetõttu ei pöörata paljudes koolides selle poole arendamisele ilmselt ka tähelepanu.

Püüame igal aastal pakkuda õpilastele meelepäraseid valikkursusi. Õpetajaid leiame nii oma majast kui ka väljast, sh vilistlaste seast, teeme koostööd maakonna teiste gümnaasiumide ja ka ülikoolidega. HARNO rahuloluküsitlused näitavad õpilaste ja lastevanemate rahulolu kasvu kooli ja selle mainega. Ka seda ei saa pidada iseenesestmõistetavaks, vaid selle taga on suur ja pühendunud töö.

Riik maksab Lääneranna valla õpetajate tööjõukuludeks õppeaastas 3216,31 eurot õpilase kohta. Et rahandusministeeriumis käib arvestus 10. novembri seisuga, on riigilt saadav raha tegeliku õpilaste arvuga võrreldes pisut madalam (lisandunud on 7 õpilast). Lihula gümnaasiumi põhikooliosa saab riigilt õpetajate töötasudeks 614 316 eurot ja gümnaasium 93 890 eurot. Elementaarne vajadus selleks kalendriaastaks on põhikoolis 499 250 eurot ja gümnaasiumis 127 100 eurot (koos tööjõumaksudega). Tulusid-kulusid kokku võttes on põhikooli osas pluss 115 066 eurot ja gümnaasiumiosas miinus 33 210 eurot. Võib öelda, et riigi eraldisest jääks Lihula gümnaasium plussi 81 856 euroga. Äriettevõttes oleks see kasum, meie kontekstis tähendaks see võimalust maksta õpetajatele riigipoolsest miinimumist kõrgemat palka ja täita koolile Rajaleidja pandud kohustusi kõikvõimalike erisuste järgimisel (üks ühele õpe, väiksemad õpirühmad, eritugi jne). Praegu me kõiki neid nõudeid täita ei saa, sest see summa läheb valla väikeste koolide abistamiseks. Oleme olukorras, kus anname abi teistele, aga enda olukord läheb järjest kehvemaks. Kõige rohkem teeb haiget see, mida vastu saame – näpuga näitamised ja süüdistamised Lihula kooli suunal.

Naaberkoolides nn üle jäävate õpetajate kohta tekib esmalt küsimus: palju neid on? Suur kisa-kära on kvalifitseeritud pedagoogide „äravoolamisel”, kuid kusagil pole arve, palju tegelikke töökaotajaid on. Teisalt kerkib küsimus: kelle jaoks kooli peame? Kas õpilaste jaoks või et inimestel oleks tööd? Lihula gümnaasium on pea igal õppeaastal otsinud õpetajaid, ka praegu otsime. Esmalt oleme alati pöördunud naaberkoolidesse, aga sealt lahendust saanud ei ole. Ühes naaberkoolis ringlevat jutt: „Enne olen töötu, kui Lihulasse lähen.”

„Meeleavaldajate” ettepanek on praegused koolid samal kujul alles jätta, kuid ma pole kuulnud ühtegi ettepanekut, kuidas seda teha. Fakt on, et senise süsteemi ülalpidamiseks raha enam ei jagu. Ettepanek muuta olemasolevad põhikoolid kuueklassilisteks ja kuueklassilised neljaklassilisteks on suur kompromiss valla poolt. Halbadest valikutest on see parim – ühtegi kooli ei panda kinni. Vastupidiseid näiteid võib Eestis leida küll. Kümne-kahekümne aasta pärast tuleks seegi süsteem uuesti üle vaadata, sest kui laste arv Eestis väheneb, väheneb see ka Lääneranna vallas. Radikaalne variant oleks jagada riigi pearaha otse koolidele. Lihula gümnaasium elaks siis väga hästi, teiste suhtes julgen kahelda. Jah, kõigil on võimalus kaevata endale ebasobivaid otsuseid kohtusse, kuid see tähendab aja- ja rahakulu, mõttetut kummi venitamist. Kes selle endale eesmärgiks on võtnud, selle süda ei ole meie kodukoha parema käekäigu juures.

10 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
22:57
1 kuu tagasi

Vene välisministeerium nimetas OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) poliitiliselt kallutatud struktuuriks.

Veel mõtteid!

Kas tõesti.
2 kuud tagasi

Sellise artikli on kirjutanud kooli juht. Ma arvasin siiani, et koolijuhiks saamisel peaks olema ikka haritud. Vabandage aga see artikkel seda küll ei tõesta.

Või nii
2 kuud tagasi

Siret. Sinu väide, et Lihula kooli on vaid kehtiv arengukava, siis on jah. Aga kas sa siis ei tea, et teiste koolide arengukavasi lääneranna vald ei kinnitanud.

heldur
2 kuud tagasi

Lihula kool on lihtsalt pa…sk ,midagi teha pole ,kui keegi sinna minna ei taha, eks kala mädaneb peast…..

Ümberlükatud Arvamus
2 kuud tagasi

Tere! Olin Arvamus, väike ja vagur, kallutatud emotsioonidega kirja pandud arvamus, elasin tagasihoidlikult ja vähenõudlikult LE kommentaariuminurgakeses, arvates lihtsameelselt, et olen alati olnud ja jäängi arvamuseks, kuni 2022. aasta 11. märtsikuu päeva kaheksanda tunnini… Sel saatuslikul päeval tulid Siret Kesküla ja Soov Välja Tuua Fakte, jätsid mu kinnitamata, tõid faktid välja ning lükkasid mu nendega ümber. Tänaseks on mulle hakanud tunduma, et arvamus ma enam ei ole, aga kes või mis ma nüüd olen, ei tea. Kes võib teada? Kellelt küsida? Mis nüüd küll saab? Oi-oi-oi. Kahtlustan, et ümberlükkamise tagajärjel sai minust hirmunud ja alandlik, pisut poripritsmetest määrdunud, palvemaiguline küsimustetombuke.… Loe rohkem »

kruus ja kohupiim
2 kuud tagasi

Lääneranna vallamajas töötab hariduselu arvamuste maandamise töörühm; kuna nad võtavad asja sõna-sõnalt, siis pole üllatus, et maad väga lähedalt näha on.

Sopp ja Kumm
2 kuud tagasi

SOPP: Hea Siret Kesküla! Minagi olen suur faktihuviline, mistõttu avaldan siinkohal soovi saada teada, kes, kus ja mis asjaoludel on Lihula gümnaasiumi töötajaid ja juhtkonda minuga pritsinud. Ette tänades. S.
KUMM: Palun teada, kas Siret Kesküla väide minu venitamise mõttetuse kohta on fakt?

Mati Põdra
2 kuud tagasi

No ma proovisin kõiki teemakohaseid lugusid lugeda …leida nendest mingit sopaloopimist Lihula kooli aadressil on ikka eriti paranoiline.

Küll on aga täiesti kuritegelik mõttevis, et las lollid maakad ajavad oma biomassi vallakeskuse kooli. Unistage edasi.

4 põhikooli
2 kuud tagasi

“Siiani loetud arvamused on kirja pandud kallutatud emotsioonidega. Arvamus jääbki arvamuseks, kuni seda ei ole kinnitatud või faktidega ümber lükatud. Seetõttu soovin välja tuua fakte.”
Siin, esimese lausega hüppab direktor kaevikusse ja pomiseb kaldus asendis poriseid jalgu silmitsedes juba kallutatud emotsioonidega vaatenurgast.
Siin, teine lause on õnnetuse hunnik. Sõna -arvamus- tähendab: mõte, seisukoht, hinnang. Jätan küsimuseks, mis kujundab hinnangu?
Millisel tasemel on Lihula gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetamise tase, seda võib iseloomustada kooli direktori tekst. Võibolla!?

Lugesin
2 kuud tagasi

direktori õigustusi ja mis silma jäi? Lihulasse ei soovi valla teistest koolidest ükski õpetaja tööle tulla- sellest järeldan, et Lihula keskkoolis on midagi väga halvasti.Tegelikult tuleb aru saada, et haldusreform on saavutamas lõpptulemust- kogukonnad hävitatakse ära ja mingist regionaalpoliitikast pole mõtet rääkida.Kõik suurematesse linadesse, sest maalt pole võimalik lapsi kooli kalli kütuse ja ajakulu tõttu viia.Vene Ukraina sõja tõttu on meil juba Eestis 100000 ukrainlast, rääkimata samast arvust venelastest ja teistest rahvustest. Kas üldse on vajalik veel eestikeelsed piirkondlikku haridust, tundub, et riigil on suurem plaan ja põhiseadus pole enam mingi tähtis dokument.