Valitsus on kinnitamas raudtee arendamise kava 2028. aastani, mis näeb ette ligi 900 miljoni euro eest investeeringuid, et elektrifitseerida olemasolev raudtee ning tõsta Tartu, Narva, Viljandi ja Haapsalu suunal kiiruseid kuni 160 km/h-ni.
Plaanis on arvestatud ka uute raudteede ehitusega. „Haapsalu raudtee Rohukülani on võimalik valmis ehitada 2026. aastaks kui eelarve arutelude käigus leida juurde 80 miljonit eurot,“ ütles majandusminister Taavi Aas.
Tegevuskavast eraldiseisvalt arendab valitsus Rail Balticut, et saada kiire ühendus Pärnusse, Riiga ja Euroopasse. Rail Balticuga ehitatakse Eestis 14 peatust, mis tagavad tulevikus lisaks Tallinna ja Pärnu kiirele ühendusele ka kohaliku liikluse. Kohalikud peatused tulevad Ülemistele (Linda), Assakule, Luigele, Sakusse, Kurtnasse, Kohilasse, Raplasse, Järvakanti, Kaismale, Tootsisse, Urgele, Pärnusse, Surjusse ja Häädemeestele.
Aasa sõnul on raudtee uus tulemine ja areng muutmas liipreid kogu transpordi selgrooks. „Rongiga reisijate arv on kahekordistunud peale uute rongide liinile tulekut ning ootame sellelt kümnendilt sarnast kasvu,“ sõnas Aas. 2024. aasta lõpuks jõuavad Eestisse kuus uut mugavamat rongi, millega teenindada rohkem reisijaid. Samuti on võimalik kasutada optsiooni, et soetada kümme lisarongi. „Moderniseerimisfondist on kümne lisarongi ostuks 90 miljonit eurot olemas, mis katab kogu lisarongide kulu. Vajame rohkem ronge, et pakkuda tihedamat liiklust elektrifitseeritud ja kiiremal raudteel,“ ütles Aas.
Raudtee arenduste plaan on 2028. aastaks viia Eesti Raudteele kuuluvad raudteed täielikult elektri alla. Ühtlasi ehitatakse uus liiklusjuhtimissüsteem Tallinn-Tapa, Tapa-Narva, Tapa-Tartu ja Tartu-Valga lõikudele, et võimaldada suuremaid kiiruseid. Tartu ja Narva liinidel ehitatakse raudteed ka sirgemaks, et rong saaks pikemaid lõike läbida 160 km/h-iga.
Aasa sõnul saab rongiliiklusega tuua suuremad linnad reisijatele märksa lähemale, näiteks Tallinnast Tartusse saab tulevikus pooleteise tunniga. „Raudtee on üks parimaid hoobasid, et vähendada autokasutust ning veokite arvu maanteedel. Loome transpordi ja liikuvuse arengukavast lähtudes olukorda, kus inimene saab keskkonnasõbraliku rongiga mugavamalt, ohutumalt ja kiiremini liigelda kui teiste transpordiliikidega,“ lausus Aas.
Rahvusraamatukogu remondiks, REMONDIKS mitte uue ehitamiseks, 60 miljonit on nagu peenraha, kuid raudtee jaoks vahendeid ei leita?
See nagu Saaremaa sillaga : tuleb – ei tule…… Niikaua kui varastele ja korruptantidele oma hääle annate, ei tule mittemidagi peale ”kokkuhoiu”.
vargad ja korruptandid on need, kes sellistest libaprojektidest endale raha pumpavad. Ja misa kauem saab “raudteed tagasi tuua”, seda rohkem pappi jookseb.
Loodan, et see 80 milli jääbki igavesti puudu.
Kui see raha, mis riigi tagant aastas pihta pannakse, panna selle raudtee ehitusse, siis saaks Tallinnast Heltermaale 5-e realise raudtee ehitada.
Kuna kaubavedu pole ja ei tule,ei tasu see hobuse unenägu end iial ning jäämegi peale maksma.U. 5 aastat tagasi tehtud Ttü uuringu kohaselt umbes15 milli aastas. Oleksin siis raudtee poolt.kui pileti hind kataks ehitus ja kasutuskulud. Tundub,et kommunism on tagasi tulemas,sest miks peab enamus kinni maksma vähemuse sõidulõbu….🐥
Ja usute et diisli – bensu autode värk toimib ka paarikümne aasta pärast ! Küll rohelised selle eest hoolitsevad et elu muutub .
Rong muidugi liigub õhu ja armastuse jõul.
Rumal, jutt on autovedudest ja pole mingi ime, kui kütuse hind paari aasta pärast ongi 20 eurikut liiter.
Elekter tulebki tuulest ja päikesest !
Majandust ette ennustada, et mis tuleb ja mis ei tule on küll ikka päris võimatu ettevõtmine. Kuskohast sina inimene tead, et kaubavrdu ei tule? Isegi keegi, ma pakun valitsuses veel täoselt seda ei tea. Ehitavad siia tuumajaama ja sõjatehnika tehase äkitse, kauba ja inimeste vedu hakkab olema nii, et ei jõua ära vedada. Teiseks ei tea sa isegi kuhu sinu tulumaksuraha läheb täpselt, nii et vahet ju pole. Makse maksad ikka edasi samamoodi, nii et need miljonid on ehk liiga suur mure sulle mõelda. Ja mis võiks küll rongi vastu olla jääb arusaamatuks.
Huvitav kahekordistamine kui trammide tulekuks perroone ümber ehitati ja ronge bussid asendasid. Rongid ei sõitnudki pooled päevad ja nüüd on jahu kahekordistumisest.
Ootame ära!
See ka investeering Läänemaasse 🙂
Kui palju raudtee ülalpidamiseks raha puudu on? 100 milli??? Miljard???
Loll oled, zenja!
sinu arvamust ei küsita!
Peamine, et Taal seda taas ei erastaks, nagu eelmine kord, 5000 EEKi eest 50 km teed…
Kade?
Vaevalt keegi kade on aga igal asjal on mõistlikkuse piir.
Ei või küll maha teha inimest, kes äri oskab teha. Süüdistada tuleks minuarust siiski neid kes sellise suure riisumise võimaldasid. Õige puu all haukuge
Pensionisambast välja võetud 1,2 miljardist laekus riigile mingi 283 miljonit maksutulu ju. Sealt võtadki Taavi Aas!
Nostalgia peabki kallis olema ja me ei oska uneski näha palju tuleb tulevikus peale maksta,millal tuleb järjekordne hr.Taal võtab rööpad üles !