Kui Oru kandi inimesed alustasid veebruaris osavalla moodustamise toetuseks allkirjade kogumist, ei osanud neist keegi arvata, et see viib suurte muudatusteni hiigelvallas. Oru algatus hakkas lumepallina veerema. Protsess on käinud kui välk ja pauk.
Aprillis andis volikogu vallavalitsusele ülesande teha kolme kuu jooksul ära osavalla moodustamiseks vajalik eeltöö, sh tellida analüüs, mis võrdleb nelja võimalust: jätkata nelja osavallaga, jätkata viie osavallaga, jätkata kaheksa osavallaga või jätkata kolme teeninduspiirkonnaga. „Trend kipub olema, et osavallad kaovad,” põhjendas haldusreformi ajal valdade ühinemist Lääne-Nigula vallas nõustanud Rivo Noorkõiv, miks ta pakkus välja ka osavaldadeta valla variandi.
Noorkõiv hoiatas volikogu, et kõige kallim on kaheksa osavallaga, kõige odavam kolme teeninduspiirkonnaga valla pidamine. Sellest hoolimata kaldus volikogu otsus kalleima, s.t kaheksa osavalla poole. Septembriistungil otsustaski Lääne-Nigula volikogu üksmeelselt, et uuest aastast on vallas nelja osavalla asemel kaheksa.
Praeguseks on sähvinud ainult välk – otsus uute osavaldade moodustamise kohta. Pauk, mis peaks osavallad tööle rakendama, on veel käimata. Praegu, kuu aega enne osavaldade lisandumist, pole veel selge, kes saavad osavallavanemaiks ning kus uued osavallavanemad istuma hakkavad. Ilmselt jõuab volikogu oma detsembriistungil kinnitada uute osavaldade põhimäärused, kuid paljud tegevused, sealhulgas osavaldade kohustuste täpsustamine, jätkub uuel aastal.
Praegu veel Lääne-Nigula vallavanema toolil istuv Janno Randmaa nägemuses peab valla keskne struktuur olema tugev. Kui võtta maha näputöö, millega tegelevad osavallad, jäävadki vallavalitsusele suured asjad. Otsuseid hakkab aga vastu võtma uus, konkursi võitnud vallavanem. Alles tema saab hakata uute osavaldade mehitamisega tegelema.
rehvid ja kesarid vist väga rahul oma käkiga!
No tõesti- raisati miljoneid ja kasu asemel tohutu kahju!
Nõuame uut valitsust!!
Kas keegi julgeb ka välja öelda kui palju Riigireformiga tegelikkuses kasu saadi? Kui palju nüüd riigipalgalisi vähem on ?
Või toimus kõik ainult selleks,et linnukene kirja panna ja tehtud hõisata ?
Valdade varjatud taastamine osavaldade sildi all nii, et ametlik (Lääne-Nigula) vallavalitsus muutub koos volikoguga poolenisti maavalitsuseks (miinus Suur-Haapsalu ja Vormsi) lõhnab sõjaeelse Eesti Wabariigi restaureerimise järele. Sellist asja ei tohiks täielises Euroliidus ometi sündida, võimu detsentraliseerimine ja ‘kolkapatriootidele’ usaldamine on aldelaste meelest ju ohtlik düstoopia. Aga tore ikkagi, et (väike)valdu reffide teerulliga lõplikult alla ei surutud. Korra käidi vastu maad ära nagu Stalini ajal oblastitega, kuid tasapisi tõustakse jälle üles.
seltsis segasem ja häid lambaid mahub palju lauta