Mehis Heinsaar, meie üks omanäolisemaid novellikirjanikke ja luuletajaid, kasutab ikka ja jällesõna psühhogeograafia.
Psühhogeograafia tähendab Mehis Heinsaare jaoks sisemaailma, hingemaastikekirjeldamist just looduse kaudu. Näiteks kirjutab ta luulekogus „Pingeväljade aednik“, et „mu vahepealsed aastad / on nagu hooldamata / parkmets“ või „mu söötis / hingepõllul / kahisevad / kõrred“.
Hingedepäeva eel on hea pühendada aega psühhogeograafiale, rännata hingeväljadel ja kaardistada oma siseilma.
